Viljandi Maavalitsuse Tervisetuba kutsub kuni 1. novembrini 2010 kõiki Viljandimaa elanikke üles märkama ja teada andma ohukohtadest!
Vigastuste ja mürgistuste tekkimise peamiseks põhjuseks on elanike riskiv, liiklusohtlik ja vägivaldne käitumine, alkoholi liigtarvitamine, ohutusnõuete eiramine ning vähene turvavahendite kasutamine, samuti elu- ja töökeskkonnast tulenevad ohud, näiteks ebasoodsad elamistingimused, halb mänguväljakute ja teede olukord, töötingimuste ja töövahendite ebaturvalisus.
Ohukohaks võivad olla nii puudulikult hooldatud spordi- kui mänguväljakud, turvamata ujumiskohad, valesti planeeritud haljastus, lahtised koerad, hooletu parkimine ja õueala märkide puudumine, lagunevad hooned, katkised teed, avatud kommunikatsioonisüsteemid samuti näiteks tegevusetute noorte kogunemiskohad, alkoholi kuritarvitamine (kuritarvitamise paigad) jms.
Kogutud info aitab kohalikul omavalitsusel analüüsida olemasolevat olukorda ohutuse ja tervise aspektist ning planeerida tegevusi elanike turvalisuse tagamiseks.

Ohukoha kaardistamise ankeet

Pühapäeval, 12. septmberil 2010 toimub Suure-Jaani vallas ohtlike ja elektroonikajäätmete kogumine.

Kogumisringil võetakse elanikelt tasuta vastu:
1. ohtlikke jäätmeid
2. elektri- ja elektroonikajäätmeid

Olmejäätmeid vastu ei võeta!

Ohtlikud jäätmed on:
1.Kasutatud õlid ja õlifiltrijäätmed nagu õlifiltrid ja õlipakendid
2. Värvi-, liimi- ja lakijäätmed, nende pakendid ning nende ainetega määrdunud töövahendid
3. Lahustid, nagu näiteks tärpentin, atsetoon ja tehniline bensiin
4. Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid ning nende pakendid
5. Vanad akud ja akuvedelikud
6. Leeliselised pesuained
7. Kasutamata jäänud või aegunud ravimid ja farmaatsiatooted
8. Elavhõbedakraadiklaasid
9. Päevavalguslambid
10.Patareid

Elektri- ja elektroonikajäätmed on:
1.  Suured kodumasinad (külmikud, pesumasinad, elektripliidid, mikrolaineahjud, elektriradiaatorid, kliimaseadmed, ventilaatorid jms)
2. Väikesed kodumasinad (tolmuimejad, õmblusmasinad, röstrid, kellad, kaalud, kohvimasinad jms)
3. IT- ja telekommunikatsiooniseadmed (raalid, sülearvutid, telefonid, mobiiltelefonid, automaatvastajad, printerid jms)
4. Tarbeelektroonika seadmed (raadiod, televiisorid, videokaamerad ja -magnetofonid, muusikariistad jms)
5.  Valgustusseadmed (luminofoorlampide valgustid, sirged luminofoorlambid, kompaktlambid);
6.  Elektritööriistad (va suured paiksed tööstuslikud tööriistad)

Kogumisautode peatuspaigad ja ajad on järgmised:

KELLAAEG     PEATUSKOHT
09.00 – 09.20         Reegoldi Rahvamaja       
09.35 – 09.50        Ülde bussipeatus   
10.10 – 10.30        Tääksi Külamaja       
10.50 – 11.10        Mudiste kauplus     
11.30 – 11.50        Sürgavere kauplus       
12.10 – 12.30        Vastemõisa Rahvamaja      
12.50 – 13.10        Metsküla bussipeatus      
13.30 – 13.50        Kildu Põhikool       
14.10 – 14.30       Jaburi bussipeatus 
14.50 – 15.10       Kõidama bussipeatus

NB! Kellaajad võivad nihkuda, seega peaks varuma veidike aega ja kannatust. Palume kogumisringil jäätmed isiklikult üle anda.

Projekti viib läbi MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus (KEJHK).  Lisainfo KEJHK telefonide: 385 2175 või 385 2200
Kogumisringe teenindab AS Ragn-Sells. Projekti rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Seoses tormikahjustustega riigimetsas on hulgaliselt väikesemahulise sanitaarraie vajadust. Riigimetsas saab osta sanitaarraie raieõigust. Alates 01.09.2010 suurendab RMK ühele isikule müüdavat  sanitaarraie raieõiguse  kogust: senise 25 m³ asemel müüakse ühele isikule kuni 50 m³ raieõigust kalendriaastal. Seni müüdud kasvav mets oli  valdavalt küttepuu iseloomuga ja kogus  arvestatud keskmise puudega köetava elamise (elamu, saun jms) aastavajadusest lähtuvalt. Kuni 50 m³ raieõiguse müümisel on jätkuvalt esiplaanil küttepuidu vajaduse rahuldamine. Samas, tarbepuidu osakaalu ülempiiri ei määratleda, ja seega on  võimalik varuda  ka isikliku tarbimise määras tarbepuitu elamiste remondiks ja väiksemahulisteks ehitustöödeks.

Täpsem info RMK kodulehel

23. augustil 2010 pandi nurgakivi Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskuse juurdeehitisele.  Järgmise 1,5 aasta jooksul investeeritakse Lõhaverre 40,2 miljonit krooni, sellest 33,15 miljonit kulub ehitusele ja ülejäänu hoone sisustuseks. 68% rahastusest tuleb EL Regionaalarengu fondi kohalike avalike teenuste arendamise programmist. 32% omaosalusest katab 11,9 miljonit krooni laenurahaga Suure-Jaani vald ja 1 miljoni krooni SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus.

Suure-Jaani vallavalitsuse arendusnõunik Aino Viinapuu sõnul ehitatakse esimese etapina valmis uus korpus, kuhu loodetakse patsiendid sisse kolida juba järgmise aasta alguses. Teise etapina renoveeritakse täielikult vana mõisahoone, muuhulgas vahetatakse katus ja renoveeritakse välisfassaad. Kolmanda etapina kerkib hoone teise otsa  juurdeehitus, kuhu tuleb koolnute hoiuruum, saal, töökoda ja abiruumid. Et uued olud saavad olema palju lahedamad, siis tõuseb patsientide arv praeguselt 50-lt 82ni. Töökohtade arv kerkib 24-lt 36-ni, värvatakse tegevusterapeut ja palgatakse juurde hooldajaid. Uudsena kavandatakse edaspidi pakkuda päevahoiu teenust.

Ehitusprojekti autorid on Viljandi firma OÜ Proff Projekt arhitekt  Olav Remmelkoor ja insener Sven Reiss. Riigihanke võitjatena ehitavad hooldekeskust kolm ühispakkumise teinud Viljandimaa firmat AS Pärlin, OÜ Silindia ja AS VMT Ehitus, omanikujärelevalve teostajaks on Mait Tael OÜst P.P. Ehitus. Ehitustööde projektijuht on Peeter Kilk, objektijuht Gunnar Saar.

Suure-Jaani noored puhkpillimängijad osalevad viiendat aastat rahvusvahelises projektis Rahvusvaheline noorte puhkpilliorkester Wersalinka. 17 Eestist pärit noore kõrval on osalejaid veel Poolast ja Valgevenest - 42 orkestranti, 12 tantstüdrukud ja dirigendid ning korraldajad - kokku 65 inimest.  Orkestri peadirigent on Adam Wolanski Poolast ja peakoreograaf Maria Gierasimiuk Poolast - Eesti poolne dirigent Rein Vendla.
Umbes tunniajase kontserdi jagu lugusid osalevate maade autoritelt ja tuntud muusikapalade orkestriseadetest õpitakse selgeks nädalapikkuses laagis Poolas Wasilkowis. Osasid palasid saadavad tantsutüdrukute etteasted. Koos kantakse ette ka üks vigurmarssimine. Eestis annab orkester neli täispikkuses kontserti ja osaleb ühel üritusel.
Wersalinkat saab näha:
19. augustil kell 12 Sindi seltsimaja juures
20. augustil kell 12 Tartus Raekoja platsil
21. augustil kell 12 Viljandis Vabaduse platsil
21. augustil kell 17 Suure-Jaani lauluväljakul.

Kõik kontserdid on vaatajatele tasuta

Projekti toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Kultuurikapital, Eesti Kulturukapitali Viljandimaa ekspertgrupp ja Suure-Jaani Vallavalitus.  Suure-Jaani kotserti toetab LEADER.

Loe ka Wersalinka harjutuslaager Wasilkowis,  Tervitused Poolast, kohtumiseni Sindis, Tartus, Viljandis ja Suure-Jaanis!

20.-21. augustil 2010 toimuvad Kuhjaveres VI külateatrite päevad. Kahel päeval jõuab vaatajate ette kokku 12 etendust
Reedel algus kell 15 Passaia talu õuel, kell 18 jätkuvad näitemängud Alt-Siimul. Lisaks simman, oksjon, loterii, koogitelk Laupäeval algus kell 11 külamaja terrassil, kell 14 külaplatsil üllatusesuineja,  päevade lõpetamine kell 17 - üllatusesineja.

Päevapilet 50 krooni

Täpsem kava www.kuhjavere.ee
Lisainfo tire@hot.ee
Telefonid 5620 8466 (Urve), 5650 9311 (Romeo)

4. - 8. augustil 2010 toimub Suure-Jaanis juba 8. korda Aavo Otsa Noorte Trompeti Suveakadeemia.
Õppejõud on Priit Sonn, Valdo Rüütelmaa, Aavo Ots, Jaan Ots, Neeme Ots, kontsertmeister Meeli Ots
Osalevad 25 noort puhkpillimängijat Pärnust, Tartust, Võrust,  Tallinnast, Rakverest ja Suure-Jaanist. Õppima oodatakse ka noori  algajaid puhkpillimuusikahuvilisi!

Osalejad annavad kontserdid:
6. augustil kell 22 Nocturno - järvemuusika Suure-Jaani paisjärve ääres muusikapaviljonis
7. augustil kell 20 Suure-Jaani 50. järvepeol lauluväljakul
8. augustil kell 11 jumalateenistus-kontsert kirikus
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Suure-Jaani Vallavalitsus, Eesti Noorte  Puhkpilliorkester
Korraldajad Aavo Otsa Muusikastuudio, Suure-Jaani Kultuurimaja

7. augustil 2010 toimub Suure-Jaanis juba 50. Järvepidu!

Päeva alustatakse seekord kell 7.30 Suure-Jaani Pasunapoiste äratusmängudega linnas. Kell 8 toimub suur võistuõngitsemine paisjärvel. Edasi jätkub päev üsna sportlikult:
10.00 Lehola Lembitu rannavollevõistlus meestele järve ääres
10.30 Vanad Olümpiaalad -  võistlus lastele gümnaasiumi staadionil
13.00 Vanad Olümpiaalad- põhivõistlus täiskasvanutele
13.00 Triatlon täiskasvanutele (150 m ujumist, rattasõit 4 ringi ümber  järve - 6 km, jooks 1 ring - 1,5 km)
Triatloinist osavõtt 50 krooni, registreerimise algus kell 12 kohviku Arturi Juures  parklas
15.00 Laste ümber järve jooks
Vanusegrupid: kuni 7 aastased, 7-10a., 11- 14.a., 15.-18.a. Registreerimise algus kell 14.30
Paadisillal paadilaenutus.

19.30 mängib  järveäärses muusikapaviljonis Suure-Jaani puhkpill 
Kell 20  algab 50. Järvepidu lauluväljakul
Kavas: Aavo Otsa VIII Noorte Trompeti Suveakadeemia kontsert, murukeegel, võistlused lastele, peredele ja meestele, õnneloos, šõutanstugrupp Dancing Dreams, ilutulestik ja tuleskulptuur, üllatused. Tantsuks mängib  ansambel Apelsin, disko DJ Kristjan Alles. Õhtujuht Andris Avamere.

Kuni kella 21-ni pilet 50 krooni/õpilastele ja pensionäridele 30 krooni/koolieelikutele tasuta
Peale kella 21 kõikidele pilet 80 krooni

Vanemad suurjaanikad meenutavad, et Järvepeo ajal on Suure-Jaanis alati hea ilm olnud - olgu enne suur äike või vihm, aga peo alguseks läks ilm alati ilusaks. Samuti mäletatakse, et alati on peol mänginud puhkpill ja toimunud erinevad võistlused: madamaadlus, murukeegel, ümberjärvejooks.
Pidude ajal on järvel sõitnud huvitavaid sõidukeid. Esimesel peol oli  kahest paadist tehtud "laev", millel vägev vile ja auto aku pealt töötav mootor, teisel praam nimega "Kokk pojaga", hiljem autobaasi rahva poolt ehitatud laev "Vana Toomas".Vahepealsetel aastatel paate ega laevu polnud, sest järv oli üsna umbekasvanud ja vett praktiliselt ei olnudki. Järvepidusid peeti aga ka siis edasi. Viimastel aastatel on paatidele lisandunud vesirattad. 
Esimene ilutulestik oli Järvepeol Suure-Jaani linna 60. juubelii aastal - 1998.
Varemalt toimusid peod teisel pool järve, kiriku lähedal - seda kohta kutsuvad kohalikud Pommiauguks. Pommiaugus toimunud pidusid meenutavad Suure-Jaanis paljud. Järvepidu toimub alati augusti esimesel laupäeval ja sellest päevast on kujunenud omamoodi "kojutulemise päev", kui need suurejaanilased, kelle teed kaugemale on viinud, n-ö koju käima ja  peole tulevad, et siin vanade tuttavatega kokku saada.