Karjasoo küla

Pindala  60,36 km2

Elanike arv (seisuga 01.01.2015) 5

 

Külavanem: Kaja Leppik  (Kootsi ja Karjasoo küladel on ühine külavanem)

telefon 5341 7941

e-post kakrka@hot.ee, kantrikaja@gmail.com

 

Karjasoo küla on hajaasustusega küla, mis paikneb looduslikult Sakala kõrgustiku ja Pärnu madaliku siirdealal, peamiselt Pärnu madaliku regioonis. Karjasoo küla piirkonda enim iseloomustavad ja olulisemad loodusobjektid on mets ja rabad.  Suurim on Kuresoo raba, väiksemaid rabasid on kolm, neist jääb Kootsi raba täielikult ning Sinikaraba ja Rääka raba osaliselt küla piiridesse.

 

1964. aastal loodi Hüpassaarde Mart Saare memoriaalmuuseum, helilooja loometööd ja elulugu kajastav ekspositsioon avati 1982. Hüpassaarde ehitati 1984. aastal esimene laudtee-rada Kuresoo raba peale. Praeguseks on paik  tuntust kogunud ka igasuvise Suure-Jaani Muusikafestivali  Päikesetõusukontserdi toimumisega soosaarel.

 

 

2003. aastal valis külarahvas Kootsi ja Karjasoo külade ühise külavanema. Samal aastal asutati ka MTÜ Kootsi Külaselts, et koondada ja ühendada kodukandi arengust huvitatud inimesi. Praegu on külaseltsil 29 liiget, mille tegevust juhib seitsmeliikmeline juhatus, kuhu kuulub ka külavanem.

Ühiselt rajatud külaplats (ühine külaplats asub Kootsi külas): kiige, lõkkeplatsi, võrk- ja tänavakorvpalliväljakutega on kujunenud keskseks seltsielu südameks. Aastate jooksul on külal väljakujunenud  traditsioonilised üritused ja koostöö naaberküladega. Vastlapäeva ja aastalõpuüritust  korraldatakse koos Vihi, Rääka ja Jälevere küladega. Suvespordi- jaanipäeva läbiviimine on pikaaegne iga-aastane traditsioon, millest võtavad osa ka mujal õppivad-elavad lapsed, sõbrad, tuttavad ja naaberkülade elanikud. Iga viie aasta tagant toimuva külapäeva korraldamisesse panustavad vähemal või suuremal määral paljud külaelanikud. Viljandimaa küladepäev ja valla perepäev andsid teavet külast ka väljapoole külapiire.

Külas korraldatud orienteerumisvõistlus pani aluse igasuvisele Pärnu orienteerumisklubi West neljapäevaku toimumisele.

Mõeldes turvalisuse tõstmisele külas on loodud kaks naabrivalvesektorit.

Kõikide korraldatud ürituste ühisnimetaja on koostöö - tähtis ei ole see palju meid on vaid see, mida me teeme ühiselt.

 

Karjasoo küla on eelkõige atraktiivne neile, kes hindavad ehedat ja puutumatut loodust. Täna on see Suure-Jaani valla kõige hõredama inimasustusega küla.

 

Karjasoo küla ajalugu on tihedalt seotud Navesti jõega.

 

Ajaloolised talud ja nende kuulsad asukad

Jüriõue (1790) - A. H. Tammsaare ema Ann Bakhoffi, sünd. 1852, sünnikoht;

Hüpassaare (1780) - alates 1816. aastast metsavahikoht ja hiljem helilooja Mart Saare (1882-1963) sünni- ja elukoht;

Nõmme– talu, kus elas ja pidas metsavahiametit helilooja Mart Saare vend Hans Saar;

Meokaru talus sündis ja kasvas ning alustas harjutamist tuntud sportlane ja sporditegelane Jaan Jürgenstein;

Ojakülas Kesal, oli kirjaniku ja tõlkija Immanuel Pau suvekodu;

Aasaniidu talus elas isetegevuslik muusikamees Jüri Vainura (Bakhoff).