Keskkonnainfo

Karuputke tõrjumine

Karuputke võõrliikideks on Eestis hiid- ja Sosnovski karuputk, mis oma kiire levimise ja paljunemise tõttu on ohuks meie looduslikele kooslustele.

NB!  Nimetatud karuputked kujutavad ohtu ka inimestele, kuna kokkupuutel taimemahlaga ja koosmõjus päikesega võivad tekkida ulatuslikud põletushaavad.

Karuputke tõrjet on Eestis läbi viidud alates 2005. aastast riikliku pikaajaline tõrjestrateegia alusel. Tõrje puhul on peamiseks takistada uutel seemnete valmimist ja mulda jõudmist.. 

Vältimaks õnnetusi ning ümbritsevate taimede ning koosluste saastumist, tuleb tõrjel järgida Karuputke võõrliikide tõrje töö-ja ohutuskuhendit:  http://www.keskkonnaamet.ee/public/putke_dokumendid/too-ohutusjuhend.pdf

Maaomanikud saavad ka ise karuputke tõrjega hakkama, järgides ohutusnõudeid. 

Kõigil huvilistel on võimalik tutvuda karuputke võõrliikide leiukohtadega üle Eesti Keskkonnaregistri kaardirakenduse kaudu. Kaardirakenduses kuvatakse teostatavaid loodushoiu- ja karuputke kolooniate tõrjumise töid.

KAARDIRAKENDUS

 

Jääkreostus

Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna (pinnase -või põhjavee) reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust.

Paljud jääkreostusobjektid jäävad märkamatuks seni, kuni reostus jõuab kaevudesse, kanalisatsiooni või veekogudesse. Sageli leitakse maetud ohtlikud jäätmed või reostunud pinnas kaevetöödel.

Jääkreostuse koristamata jätmine elupiirkondadest ohustab inimeste tervist otsesel kokkupuutel ohtlike ainetega.

Jääkreostusalade kohta saab infot  Keskkonnaregistri avalik teenus kodulehelt, valides rippmenüüst „Jääkreostusobjekt"