Kootsi küla

Pindala 31,09 km2

Elanike arv (seisuga 01.01.2015) 63

 

Külavanem:

Kaja Leppik  (Kootsi ja Karjasoo külal on ühine külavanem)

telefon  5341 7941

e-post  kakrka@hot.ee, kantrikaja@gmail.com

 

 

Kootsi küla on hajaasustusega küla, mis paikneb looduslikult Sakala kõrgustiku ja Pärnu madaliku siirdealal, peamiselt Pärnu madaliku regioonis. Küla asub reljeefselt tasasel, vahelduvate seljakute ja soostunud madalikega alal. Osaliselt jäävad küla maa-alale Vanaõue luited.

Arheoloogiamälestistest on külas kaks 13.-18.-sajandi külakalmistut.

Piirkonnas asub „Põhjavaimu kultuurilooline ja looduse õpperada", mis on osaliselt tähistatud ja kasutusel. Tähistamata, kuid uuritud on mesimuraka ja teiste looduskaitsealuste taime-, looma- ja linnuliikide kasvu-, elu- ning pesitsuskohad. Vanaõuelt Kurgjale, läbi metsade ja üle Vanaõue luidete kulgeb „Sakala tee".

Kaitstavatest looduse üksikobjektidest asub Lepakosel Lepakose kivi, mis võeti kaitse alla 1959. aastal.

2003. aastal valis külarahvas Kootsi ja Karjasoo külade ühise külavanema. Samal aastal asutati ka MTÜ Kootsi Külaselts, et koondada ja ühendada kodukandi arengust huvitatud inimesi. Praegu on külaseltsil 29 liiget, mille tegevust juhib seitsmeliikmeline juhatus, kuhu kuulub ka külavanem.

Ühiselt rajatud külaplats: kiige, lõkkeplatsi, võrk- ja tänavakorvpalliväljakutega on kujunenud keskseks seltsielu südameks. Aastate jooksul on külal väljakujunenud  traditsioonilised üritused ja koostöö naaberküladega. Vastlapäeva ja aastalõpuüritust  korraldatakse koos Vihi, Rääka ja Jälevere küladega. Suvespordi- jaanipäeva läbiviimine on pikaaegne iga-aastane traditsioon, millest võtavad osa ka mujal õppivad-elavad lapsed, sõbrad, tuttavad ja naaberkülade elanikud. Iga viie aasta tagant toimuva külapäeva korraldamisesse panustavad vähemal või suuremal määral paljud külaelanikud. Viljandimaa küladepäev ja valla perepäev andsid teavet külast ka väljapoole külapiire.

Külas korraldatud orienteerumisvõistlus pani aluse igasuvisele Pärnu orienteerumisklubi West neljapäevaku toimumisele.

Mõeldes turvalisuse tõstmisele külas on loodud kaks naabrivalvesektorit.

Kõikide korraldatud ürituste ühisnimetaja on koostöö - tähtis ei ole see, palju meid on, vaid see, mida me teeme ühiselt.

Kootsi küla on eelkõige atraktiivne neile, kes hindavad ehedat ja puutumatut loodust.

Esmakordselt on mainitud Kootsit 1585. aastal Poola revisjoniprotokollis.

Kootsi küla ajalugu on tihedalt seotud Navesti jõega.

Esimesed inimesed, nn ürgasukad ilmusid siinsetele aladele kiviajal, VI-IV aastatuhandel e.m.a, seda tõendab Navesti jõe paremal kaldal asuv Lepakose hilismesoliitiline asulakoht.

Kohanimi tuleb sõnast "koots", mis tähendab kudumisvarrast. Kootsi talu elamu on ehitatud keskaegsele matmiskohale.

Kootsilt pärineb Bakhoffide sugukond, kelle esimene esindaja oli Kootsi Maurits (1625-1728). Kootsi Maurits (Moorits) elas 103 aastat vanaks. Tema pojapoeg Kootsi Jüri (Jüri Bakhoff (1815-1901) oli nii A. H. Tammsaare ema- kui ka isapoolne ja Mart Saare isapoolne esivanem. Kootsi Jüri mõlemad pojad abiellusid Kaansoo Pärassaare Jüri tütardega, kes kuulusid Kuldkeppide (J. W. Jannsen - L. Koidula isa) emapoolsesse sugukonda. Läänepoolne Kootsi talu oli Aleksiuste sugukonna pidada.

 

Ajaloolised talud ja nende kuulsad asukad

Vanaõue kõrts oli koht, kus puhkasid ja ootasid postihobuseid kirjanik E. P. Särgava (1868-1958) ja C. R. Jakobson (1841-1882). 20. saj. algul asus Vanaõuel vene apostliku õigeusu kool;

Kootsi talus oli saunikuks Jaan Adamson (1824-1879) - üks rahvusliku liikumise juhte ja Eesti Aleksandri kooli asutamise idee autoreid. Siin on sündinud ja kasvanud Tartu Ülikooli silmahaiguste professor Jaan Uudelt (1881-1953);

Nõmmitsa metsavahikoht, kus elas koduorelite valmistaja Toru Jakob (Jaagup), kes oli helilooja Mart Saare vanaonu poeg;

Lepakose põlistalus sündis ja kasvas tuntud teraviljateadlane ja väga mitmekülgne isiksus, agronoomiaprofessor doktor Jaan Lepajõe (1928-1999), kes oli oma kodukandi patrioot.