| AJALUGU | ||
| Vanimad arheoloogilised leiud Suure-Jaani kandist pärinevad VI - IV aastatuhandest e.Kr. 12. sajandi lõpul rajati Sakalamaa põhjaossa, praegusest Suure-Jaanist umbes 3. kilomeetri kaugusele Lõhavere linnus, mis oli ka Sakalamaa keskuseks. 13.- 16. sajandil kuulus Suure-Jaani ala Viljandi komtuurkonda. Kirikukihelkonna keskaegne nimi oli Walle (Valula kirikuküla järgi). Suure-Jaani linn ongi kujunenud Valula küla kohale. Küla kohta on teateid juba 1428. aastas. 17. sajandist hakati asulat nimetama kiriku kaitsepühaku järgi Suure-Jaaniks (Gross Sankt Johannis), et teda eristada Kolga-Jaanist (Klein Sankt Johannis). 1891. aastal hakati Valula karjamõisa maadele välja andma ehituskrunte, paari aasta jooksul ehitati 18 elumaja. 19. sajandi lõpuks oli endine kirikuküla arenenud alevikuks, kus asusid kihelkonnakool (1825), kõrts, arst, apteek (1882), 3 poodi, 5 pagaritöökoda, 2 nahaparkali- ja 2 riidevärvimise töökoda. Linnas elas tol ajal umbes 600 inimest. 1918. aastal hävis aga hulk maju tulekahjus. Suure-Jaani oli üheks rahvusliku liikumise ja kultuurielu keskuseks. 1862. aastal asutati 40 lauljaga meeskoor, 1871. aastal pasunakoor ning 1887. aastal laulu- ja mänguselts "Ilmatar". 1903. aastal asutati turg, 1906 - 1908 ehitati vene õigeusu kirik, 1908 suvel avati lasteaed, mis esialgu töötaski vaid suvel, kõige kiiremal põllutööde ajal. 1909. aastal asutati Suure-Jaanis Haridusseltsi "Ilmatar" raamatukogu, 1910 alustas tööd postkontor, 1911 Suure-Jaani Piimatalituse Ühisus, 1919 Suure-Jaani Ühispank. Sajandi algusaastail tuli Suure-Jaani alevikku elektrivalgus. Olemas oli ka oma elektrijaam. 1922. aastal tehti lõplik otsus eraldada Suure-Jaani Taevere vallast. Rahvaloenduse ajal oli Suure-Jaanis 141 elumaja 1040 elanikuga. Territooriumi suuruseks oli 181 hektarit. Elanike põhiliseks tegevusalaks oli talutöö, talvel ka metsatööd. 1924. aastal sai Suure-Jaani alevi õigused. 1. mail 1938. aastal sai Suure-Jaani linna õigused. 1939. aastaks oli linnas 12 kauplust, 2 restorani, 2 pagari- ja kondiitritöökoda, 5-7 toaga võõrastemaja, postkontor, telefoni kõnepunktid. Tegutsesid jalatsitööstus, Põllumeeste Selts ja Piimatalituse Ühistu meierei. Teine maailmasõda Suure-Jaanit märkimisväärselt ei puudutanud. Nõukogude võimu ajal oli linn aastatel 1950 kuni 1959 samanimelise rajooni keskuseks, kuid hiljem linna areng soikus. 1990. aastaks oli elanike arv 1940. aastaga võrreldes küll kahekordistunud, kuid linnas tegutses vaid 1 toidukauplus ja kaubamaja ning osutati mõningaid teenuseid (juuksur, kudumine, õmblemine). 1990. aasta 6. detsembril taastati Suure-Jaani linna omavalitsuslikud õigused. Uude, 21. sajandisse astus Suure-Jaani linn umbes 1350 elanikuga. Linnavalitsuse hallata oli gümnaasium, lasteaed, raamatukogu, kultuurimaja ja heliloojate Kappide majamuuseum. Tegutsesid perearstid, hambaarstid, 2 apteeki, veterinaarapteek, 6 toidupoodi, 2 lillepoodi, 3 tööstuskaupade kauplust, raamatukauplus, baar, juuksurid, kasutatud riiete ja majapidamistehnika müüjad. Linna keskel asuv paisjärv oli korrastatud ja selle kaldale oli rajatud vabaõhulava. |
||
Täiendavat informatsiooni Suure-Jaani kihelkonna ajaloost. |