| HELILOOJATE KAPPIDE MAJAMUUSEUM | ||
| Tallinna 30 71502 Suure-Jaani telefon: 437 1190 e-post: muuseum@suure-jaani.ee Majamuuseumi põhimäärus Avatud: 1. aprillist kuni 31. oktoobrini T - L 10.00 - 13.30 ja 14.00 - 17.00 1. novembrist kuni 31. märtsini T - L 11.00 - 15.00 ja eelregistreerimisega 15.00 - 17.00 |
||
| Heliloojate Kappide muuseum asutati 1971. aastal Viljandi Koduloomuuseumi filiaalina. Muuseum asub majas, mille ehitas aastail 1926-1929 Hans Kapp ja mis kujunes 1938. aastast alates koduks Villem Kapile. 1973. aastal tehti majas põhjalik remont ja paigutati hoone seinale mälestustahvel Villem Kapile. Muuseum paikneb hoone esimesel korrusel: näituseruum, saal, magamistuba ja söögisaal, mis hiljem renoveeriti muusikatoaks. Valdavalt pärineb eksponeeritud mööbel Hans Kapilt, osaliselt ka Joosep Kapilt. Saalis oleval klaveril on komponeerinud enamiku oma helitöödest Villem Kapp. Muusikatoas, mis avati 1998. aastal, asub Eugen Kapile kuulunud tiibklaver. |
||
| Joosep, Hans, Artur, Eugen ja Villem Kapp. Joosep Kapp (1833-1894), kes tuli 1853. aastal Suure-Jaani kihelkonnakooli õpetajaks ja organistiks, oli heliloojate Kappide tegevus alustajaks Suure-Jaanis. Ta asutas meeskoori ja pasunakoori, pani 1887. aastal aluse laulu- ja mänguseltsile "Ilmatar" ning oli Eesti Kirjameeste Seltsi, Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja Viljandi Põllumeeste Seltsi juhatuse liige. Hans Kapp (1870-1938) , Joosep Kapi teine poeg, oli isale järeltulijaks, kes jätkas ja süvendas Suure-Jaanis alustatud traditsioone. Tema juhtimisel saavutas laialdase tuntuse "Ilmatari" seltsi segakoor, rajati rahvamaja, raamatukogu, lasteaed ning edendati haridust. Artur Kapp (1878-1952), Joosep Kapi neljas poeg, oli Eesti üks silmapaistvamaid orelivirtuoose, heliloojaid ja muusikapedagooge. Lõpetanud Peterburi Konservatooriumi, asus ta 1904. aastal juhtima Astrahani muusikakooli ja Vene muusikaseltsi kohalikku osakonda. 1920. aastal tuli Artur Kapp tagasi Eestisse, kus töötas dirigendina teatris "Estonia" ja õppejõuna ning hiljem professorina konservatooriumis. Tema õpilasteks on enamus sõjaeelse ja -järgse perioodi nimekatest eesti heliloojatest.. Alates 1944. aastast elas Artur Kapp püsivalt Suure-Jaanis. Loomingus oli Artur Kapp eelkõige sümfoonik, kes on kirjutanud viis sümfooniat, mitmed instrumentaalkontserdid, avamängud, kantaadid, oratooriumi "Hiiob", soololaule ja a'capella koorilaule. Eugen Kapp (1908-1996), Artur Kapi poeg, oli sõjajärgse Tallinna Konservatooriumi rektor ja Heliloojate Liidu esimees. Lõpetas 1931 Tallinna konservatooriumis A. Kapi kompositsiooniklassi. 1956. aastast NSV Liidu rahvakunstnik. Eugen Kapi loomingu silmapaistvama osa moodustavad balletid "Kalevipoeg" ja "Kullaketrajad", ooper "Tasuleegid", lasteooper "Talvemuinasjutt", noortemuusikal "Rukkilillesuvi", kolm sümfooniat, mitmed avamängud, süidid, hulgaliselt instrumentaal- ja kammermuusikat. Villem Kapp (1913-1964), Hans Kapi poeg, oli Tallinna konservatooriumi õppejõud ja 1957-64 kompositsioonikateedri juhataja. Lõpetas 1938 Tallinna konservatooriumis A. Topmani oreli ja H. Elleri kompositsiooniklassi. 1963. aastast Eesti NSV rahvakunstnik. Villem Kapi loomingus on romantiline väljenduslaad ühendatud eesti rahvamuusika intonatsioonide ja rütmidega. Teoste paremiku moodustavad II sümfoonia (c-moll), ooper "Lembitu", kooripoeem "Põhjarannik", kantaat "Kevadele". Kirjutanud ka koorilaule , puhkpilli- ja instrumentaalkammermuusikat. |
||
| Lisamaterjale:
|
Ühistegevus | Kogudused | Sündmused