| |
- Heliloojate Kappide majamuuseum
Heliloojate Kappide muuseum asutati 1971. aastal Viljandi Koduloomuuseumi filiaalina. Muuseum asub majas, mille ehitas aastail 1926-1929 Hans Kapp ja mis kujunes 1938. aastast alates koduks Villem Kapile.
1973. aastal tehti majas põhjalik remont ja paigutati hoone seinale mälestustahvel Villem Kapile.
Muuseum paikneb hoone esimesel korrusel: näituseruum, saal, magamistuba ja söögisaal, mis hiljem renoveeriti muusikatoaks. Valdavalt pärineb eksponeeritud mööbel Hans Kapilt, osaliselt ka Joosep Kapilt. Saalis oleval klaveril on komponeerinud enamiku oma helitöödest Villem Kapp. Muusikatoas, mis avati 1998. aastal, asub Eugen Kapile kuulunud tiibklaver.
Lisainformatsioon. |
 |
Veel fotosid
-
Mälestussammas Vabadussõjas langenuile
Mälestussammas avati 24. juunil 1926. aastal. Raha saadi pidude sissetulekutest ja annetustena. Skulptuuri autoriks on kujur Amandus Adamson. Mälestussambal on kujutatud Sakala muinasvanem Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Monumendi ümber pidid olema tahvlid 75 suurejaanilase nimedega, kes langesid vabadussõja lahingutes. See töö jäi aga pooleli.
1941. aastal purustati mälestussammas esimest korda. Sammas taastati, kuid 1950. aastal tehti see uuesti maatasa. Skulptuur "Lembitu" leidis pärast mitmeid eksirännakuid tee Viljandi muuseumi.
1990. aasta jaanipäeval taasavati mälestussammas. |
 |
Veel fotosid
- Suure-Jaani Ristija Johannese kirik
Kirik on ehitatud gooti stiilis kindluskirikuna umbes 1330. aastal. Ta kuulub Kesk-Eesti kodakirikute rühma. Kirik on kolmelööviline, kusjuures kesklööv on külgmistest laiem. Pikihoonega liitub idas nelinurkne koor ja sale neljatahuline läänetorn. Tähelepanuväärsed on teravkaarsed portaalid. Lääneportaali kohal on ümaraken, põhjaportaal on astmelise profiiliga. Kapiteelidel on taimemotiivid. Sõdade ajal hävisid kiriku piilarid ja võlvid. Oletatakse, et kirik oli ümarpiilaritega kodakirik. Taaastamise ajal pandi kirikule puulaed.
Hilisbarokne oreliprospekt (Johann Andreas Stein, 1804) katab vendade Kriisade 1937. aastast pärit orelit. Altarisein pärineb umbes 1870. aastast ja on Johann Gottfried Mühlenhauseni töö. Altarimaal - "Kristus ristil".
Kirikus on kindral Hans Heinrich von Ferseni monument, Alexander von Ferseni mälestustahvel ja seal asub varem kirikuaias seisnud 1598. aastast pärinev rõngasrist, mis on üks Eesti vanimaid.
Kirikus toimuvad EELK Suure-Jaani Koguduse jumalateenistused.
1. juunist kuni 2. septembrini on kirik külastajatele avatud iga päev kell 12.00 - 18.00.
|
 |
Veel fotosid
- Suure-Jaani õigeusu kirik (rahva suus ka "Vene kirik")
(Eesti Apostliku Õigeusu Koguduse Peetruse Pauluse Suure-Jaani kirik)
1840-ndail aastatel tekkis Suure-Jaani kandis usuvahetuslik liikumine. Eestlased hakkasid astuma "vene" usku. Suure-Jaani õigeusu kogudus asutati 1847. aastal ja õigeusuliste kalmistu 1911. aastal.
Suure-Jaani õigeusu kirik on 1906-1908 aastal ehitatud arhitektuuri- ja kunstimälestis, mis käesoleval ajal seisab lagunevana. Kunagisest uhkusest annavad aimu põhiliselt punasest tellisest müürid, katus ja tornid vajaksid kiiret remonti. |
 |
Veel fotosid
- Suure-Jaani järv
Kauni kompleksi moodustab Suure-Jaani keskel paiknev paisjärv ja selle kaldale tollase koolijuhataja Paul Kondase eestvedamisel eelmise sajandi kolmekümnendate aastate lõpus rajatud liigirikas park. Järve puhastamine lõpetati 1993. aastal. Järve kaldal paikneb ka Suure-Jaani laululava. Üle järve avaneb ilus vaade Suure-Jaani kirikule.
Kolm korda aastas, talvel, kevadel ja suvel, toimuvad järvel kalapüügivõistlused (vaata ka fotosid), mille korraldajaks on kalastusklubi "Suure-Jaani Säga".
Suure-Jaani Kultuurimaja korraldab järvel ja selle ümbruses igaaastast Järvepidu (vaata ka fotosid). Järvepeod on läbi aastate olnud rahvarohked üritused. Aastal 2000 toimus pidu juba neljakümnendat korda. |
 |
- Suure-Jaani surnuaed
Surnuaed on rikas Eesti kultuuriloost tuntud inimeste kalmude poolest. Siin puhkavad maalikunstnik professor Johann Köler, heliloojad ja Suure-Jaani muusikaelu edendajad Joosep, Hans, Artur ja Villem Kapp, helilooja Mart Saar, muusik Julius Vaks, näitleja Aleksander Mälton, esimene eesti õpetatud agronoom Ado Johanson. Samuti on siia maetud Olustvere krahvid Fersenid ja Suure-Jaani kirikuõpetajad.
Johann Köleri büsti autoriks on tuntud kujur Amandus Adamson. |
 |
Veel fotosid
- Lehola-Lembitu linnamägi
Lembitu linnamägi asub Suure-Jaani linnast paari kilomeetri kaugusel kirdes. Linnus oli 13. sajandil orduvastases võitluses eestlaste tugevaim kindlus, siin elas Sakala vanem Lembit. Linnusest on säilinud kõrge muldkeha.
Linnamäel avati 1969. aasta Madisepäeval (21. septembril) muistse vabadusvõitluse monument. Monument on valmistatud punase graniidi tahkudest. Kahele tahule on raiutud väljavõte Läti Henriku kroonikast eesti ja ladina keeles. Monumendi autorid on arhitekt Ülo Stöör ja skulptor Renaldo Veeber. |
 |
Veel fotosid
- Soomaa ja Soomaa Rahvuspark
| Suure-Jaani linnast 10 kilomeetrit edela poole jääb
Soomaa (ja Soomaa Rahvuspark ) - üks Eesti tuntuimaid loodusturismi objekte.
|
|
|
|