| "Leole" nr 2 (59) veebruar 2005 In memoriam  REIN VALDMAA 30.08.1952-29.01.2005 |
||
|
Ärge kurvastage, et lahkusin - rõõmustage, et olin. 29. jaanuari pealelõunal lahkus meie hulgast Suure-Jaani linnapea Rein Valdmaa. Rein sündis 30. augustil 1952. aastal veterinaararsti ja õpetaja peres Suure-Jaanis. 1970. aastal lõpetas ta samas keskkooli. Järgnesid sõjaväeteenistus ja agromelioraatori kutse omandamine Kehtna Näidissovhoostehnikumis. 1976.-1986. aastal töötas Rein Valdmaa Paala kolhoosis, algul metsatehniku ja hiljem aseesimehena, seejärel kuni 1994. aastani Viljandi Autobussi- ja Taksopargi Suure-Jaani filiaali juhatajana ning kuni aastani 1997 ME Transport juhatajana. Alates 1997. aastast oli ta AS Teskatel tootmisdirektor ja aastast 1998 samaaegselt ka füüsilisest isikust ettevõtja. Rein Valdmaa oli 1990-1993 ja 1999-2002 Suure-Jaani Linnavolikogu liige ning alates 7. novembrist 2002 Suure-Jaani linnapea. Linnapeana töötatud ajast on märkimisväärsemad ettevõtmised kolme omavalitsuse ühise ehitus- ja planeerimisosakonna loomine, rohkem kui nelikümmend aastat oodatud gümnaasiumi juurdeehituse käivitamine ning nelja omavalitsuse ühinemiseks haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine. Aga ka õpilastega koos teoks tehtud projektid "Pingid linna" ja "Prügikastid linna". Kõige rohkem sobib Reinu iseloomustamiseks sõnapaar "ette võtja". Alati oli tal kuskil midagi teoksil, harvad olid need hetked, kui teda võis töölaua tagant leida. Rein ei varjanud, et kõige vähem sallis ta tuimi ja sädemeta inimesi. Temal endal oli alati teoksolevale lisaks mitmeid plaane ja mõtteid varuks. Ta oli maksimalist - kõik pidi parim olema. Suure-Jaani jäävad Reinu tegemisi meenutama perele ehitatud kodu ja kesklinna ilmet oluliselt kujundav kohvik "Arturi Juures". Rein oli Rahvusvahelise Artur Kapp'i Ühingu ja kalastusklubi "Suure-Jaani Säga" liige. Vaatamata suurele töökoormusele jagus Reinul aega ka vanaisa kohustuste täitmiseks. Kahjuks jäi tema aeg lastelastele mäletamise jaoks liiga lühikeseks. Töörõõmu ja kordaminekute kõrval jagus muresidki: pooleli jäi lahenduse otsimine Suure-Jaani Gümnaasiumi juurdeehituse rahastamiseks. Suur töö ootas lähemal paaril kuul ees ühiskomisjoni liikmena piirkonna rahvale omavalitsuste ühinemise vajadust selgitades. Eriti keerulistel aegadel armastas Rein metsas käia. Aja maha võtta ja sügiseti seeni korjata. Tagasi tuli ta alati pisut selgemate mõtete ja täis korvidega. Vahel oli muresid nii palju, et ta korjatud seeni ise enam sisse teha ei jõudnudki. Nüüdki ütles ta, et ega poleks küll vaja, aga metsas puude tegemine on tore vaheldus igapäeva närvilisevõitu askeldustele. Ja kuigi ta kunagi ei kurtnud, jääb kõlama viimasel tööpäeval muu jutu sees poetatud lubadus, et kui juurdeehitus valmis ja ühinemisprotsessi kiireimad ajad möödas, siis ta läheb arsti juurde. Paraku oli aga juba hilja. Kolleegidele jääb Rein meelde kui pidevalt tegutsev, organiseeriv, uusi plaane tegev, hea jutustamisoskusega, lõbus, oma pere eest hoolt kandev inimene. Ikka püüdis ta mingi lahenduse leida, kui keegi abi palus või kui ta nägi kuskil midagi, mis parandamist ootas. Aastate jooksul oli Rein endasse kogunud hulga oskusi ja talupoeglikku tarkust. Rein oli rahvamees. Rein Valdmaad jäävad leinama abikaasa, lapsed, lapselapsed, lähedased, kolleegid ja väga paljud Suure-Jaani inimesed. Kolleegide ja sõprade nimel Leili Kuusk Rein Valdmaaa põrm sängitati 4. veebruaril Suure-Jaani kalmistu mulda. |
||