| |
-
Üldplaneeringu rahvakoosolek
Veebruarikuu Leoles andsime oma lugejatele teada, et Suure-Jaani linna üldplaneeringu tegemine jätkub ja peagi on kavas rahvaga nõu pidada.
11. märtsi õhtul kogunesid linnavalitsuse saali need inimesed, kes olid nõuks võtnud Suure-Jaani linna tuleviku üle kaasa mõelda ja sõna sekka öelda.
Rahvakoosoleku eesmärgiks oli SWOT-analüüsi abil saada informatsiooni üldplaneeringu lähtekohaks oleva arengustrateegia koostamiseks, et kujundada nägemus soovitud tulevikust ja välja selgitada lahendamist vajavaid probleeme. Eelnevalt olid planeeringu koostamise töörühmad tublisti tööd teinud lähteinformatsiooni kogumisel ja analüüsimisel.
Sissejuhatuseks andsid planeeringu koostamise töörühmade juhid oma ettekannetes ülevaate olemasolevast olukorrast ja esitasid töörühmades hetkeolukorra analüüsina selgunud peamised probleemid ning arenguvajadused.
Sotsiaalvaldkonna töörühma peamiseks järelduseks oli, et Suure-Jaani on piirkonnakeskus, kus pakutakse erinevaid teenuseid nii linna kui ka ümbritsevate valdade elanikele. Olulised on kultuuritegevuse arendamine, laste mänguväljakute ehitamine, korrastatud puhkealade-parkide planeerimine ja sportimisvõimaluste loomine. Vajadus on eakate ja puuetega inimeste sotsiaalkeskuse (päevakeskuse) ning noortekeskuse järele.
Majanduse ja infrastruktuuri töörühm tõdes tehnilise infrastruktuuri kehva seisu ja pidas edasise arengu üheks võtmeks ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist ning tänavate korrastamist. Ettevõtluse valdkonnas leiti, et aeg-ajalt (näiteks suviste muusikapäevade ajal) on vajadus majutuskohtade järele - ettevõtlikud inimesed võiksid hakata tegelema kodumajutusega. Töörühma ettepanek: Suure-Jaanit tuleks rohkem tutvustada ja "müüa".
Seejärel said kohalolijad osaleda rühmatöös.
SWOT-meetodil (tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud) analüüsiti linna kui terviklikku elukeskkonda.
Pärast rühmatööde esitlemist hindasid osalejad SWOT-analüüsi tulemusi, kujunes pingerida, millest järgnevalt väike ülevaade.
Peamiseks tugevuseks peeti asendit ja suurust (logistiliselt hea asukoht - 2 tunniga kõikjale üle Eesti, väikelinn, soodne elukeskkond). Järgnesid: ajalooline kihelkonnakeskus (n.n 4 K olemasolu - kirik, kool, kõrts, kalmistu) ja haridus (konkurentsivõimelist haridust andev gümnaasium).
Kõige olulisemateks nõrkusteks hinnati tehnilise infrastruktuuri puudumist (vee- ja kanalisatsioonivõrk), töökohtade vähesust ja tasuvate töökohtade puudumist (väljaspool linna töölkäimine) ja elanikkonna struktuuri (negatiivne iive, vananev elanikkond).
Peamiste võimalustena nähti ühinemist Suure-Jaani vallaga haldusreformi käigus, turismi arendamist (ökoturism, kultuuriturism, sporditurism) ja võimalust viia läbi suuremaid spordiüritusi piirkonna mitmeid spordihalle kasutades.
Suurimaks ohuks peeti riigi ebasoodsat regionaalpoliitikat ja reforme (ei arvestata piirkondlikke prioriteete, kooli- ja haldusreform). Järgnevalt: valdkondlikest strateegiatest tulenevad suunad (Põhja-Viljandimaa keskuse staatuse kadumine) ja noorte lahkumine.
Kokkuvõtet SWOT-analüüsist, aga ka teisi üldplaneeringu materjale on võimalik vaadata Suure-Jaani linna kodulehel aadressil www.suure-jaani.ee
Soovime, et alanud aktiivne koostöö linnarahvaga jätkub ka planeeringu koostamise järgnevatel etappidel.
Peedu Voormansik
Suure-Jaani abilinnapea
-
11. märtsil kell 16.00 algusega kell 16.00 toimus Suure-Jaani linnavalitsuse saalis Üldplaneeringu koosolek. Fotod
Ettekannete materjalid:
-
Jätkub linna üldplaneeringu tegemine
Nagu Sa hea lugeja tead, algatas Suure-Jaani Linnavolikogu 10.10.2002 linna üldplaneeringu koostamise. Sellele järgnes veel sama aasta 12. detsembril arengukonverents, mis oli pühendatud Suure-Jaani kui iseseisva omavalitsusliku staatusega alevi ja seejärel linna 80-ndale aastapäevale.
Mõte on tuha all edasi hõõgunud ja tahame alustatut jätkata. 26. veebruaril on linnavalitsus kavandanud rahvakoosoleku üldplaneeringu koostamiseks vajalike lähteseisukohtade väljaselgitamiseks. Kõigi linnaelanike ja lähiümbruse elanike, kes ei ole ükskõiksed meie tuleviku suhtes, osavõtt väga tervitatav. Eriti juhul, kui teil on ideid meie elu parandamiseks.
Koosolekul on kavas teha nn SWOT analüüs. Selle käigus küsime, millised on meie linna arengu tugevad küljed ja millised on võimalused tulevikus olukorra parandamiseks ning nõrkused ja ohud, mida tuleks tuleviku kavandamisel vältida.
29. jaanuaril kinnitas linnavolikogu selleks sotsiaal- ja infrastruktuuri ning majanduskomisjoni. Sotsiaalkomisjon tegeleks noorsoo, hariduse, kultuuri, sotsiaalhoolekande küsimuste; infrastruktuuri- ja majanduskomisjon eelkõige linnamajanduse sh. vee ja kanalisatsiooni, kaugkütte, ettevõtluse, jäätmemajanduse ja keskkonnamõjude hindamisega. Peamiseks eesmärgiks on jätkusuutlik areng. Selleks peaks majanduse ja infrastruktuuri areng eelkõige olema säästlik. Need kaks komisjoni analüüsivad oma töövaldkonda kuuluvad küsimused, teevad valiku prioriteetide ja lahendusteede osas. Tähtis on, et tulevikuvisioonidest lähtuvatele strateegilistele plaanidele järgneksid konkreetsed tegevuskavad. Tegevuskavad tuleb lülitada linna arengukavasse, määrata eelarvelised vahendid, täitmise eest vastutajad ja orienteeruvad tähtajad. Ainult abstraktsed strateegilised loosungid on kasutud, kui neile ei järgne läbimõeldud tegevuskavad.
Arengukonverentsi küsitluse põhjal võib väita, et kõige rohkem vajatakse linnas (tähtsuse järjekorras):
1. kultuurikeskust,
2. kõnniteid,
3. koolile võimlat,
4. tolmuvabasid teid,
5. vee-ja kanalisatsioonivõrku ja
6. uut parki linnavalitsuse juurde.
Võimla ehitamine gümnaasiumi laiendusega on juba otsustatud ja ehitamine algab peagi. Gümnaasiumi laiendus on planeeritud selliselt, et kogu kool mahub ühte majja. Kooli aula saab peale rekonstrueerimist linna peamiseks saaliks. Tühjaksjääv algkoolihoone muudetakse kultuurimajaks-kultuurikeskuseks. On olemas ka idee - Olustvere eeskujul - anda olemasolev kultuurimaja mõnele tublile mittetulundusühingule.
Koos 10 Viljandimaa omavalitsusega on alustatud tööd vee- ja kanalisatsioonivõrgu rahastamiseks vajaliku projekti kallal. Ka siin on vaja poliitilisi, mitte vaid juriidilisi otsuseid, kuidas omavahel liita linna munitsipaalveevõrk valla erastatud võrgu ja kanalisatsioonipuhastiga Pärakülas. Kuna viimane on amortiseerunud, on võib-olla otstarbekas uue puhastusseadme rajamine hoopis mujale. Siin on ka palju tehnilisi küsimusi, mille kallal lõputu vaidlemine ei vii meid kuigivõrd edasi. Probleemi saaks minu arvates lahendada kindla poliitise otsusega. Muidugi tuleb enne hoolikalt omavahel võrrelda 3-4 või enamatgi põhimõttelist varianti.
Linn on oma raha eest suutnud taasiseseisvus aja jooksul rajada 450 meetrit kõnniteed Tallinna ja Köler tänavale. Pole raske prognoosida, kui palju kõnniteid rajataks järgmise 10-15 aasta jooksul ja kui palju võtab aega 18 kilomeetri kõnniteede rajamine samas tempos. Ka sellesse töösse on vaja kaasata välisinvesteeringuid.
Planeerimisel ei saa lihtsalt ennustada, küll aga peame prognoosima erinevaid tulevikustsenaariume ja püüdma neid meile soodsasse suunda pöörata. Arvestades meie asendit, demograafilist olukorda ja majandussituatsiooni, on vähetõenäoline suurte välisinvesteeringute tulek, elanikkonna kasv ja ehitustegevuse oluline hoogustumine. Kuid me tahame siiski oma ümbrust paremaks muuta. See on võimalik eelkõige heakorrastuse, haljastuse ja maastikukujundusega. Selleks annab head lootust ka viimane küsitlus, kus 62% vastanutest on nõus puid ja põõsaid istutama ilma selle eest tasu küsimata, 40% on nõus tasuta haljasalasid hooldama, 17% omal initsiatiivil lehti riisuma. Ainult iga 7-s ei ole nõus ilma tasuta midagi tegema. Tohutut maastikukujunduslikku potentsiaali omab suur linna territoorium Ängi oja kallastel allpool Köleri tänava silda. See ala võiks olla suur pargiala koos suure paisjärvede kaskaadiga. See on võib-olla Suure-Jaani jaoks sajandiprojekt, võimalik et lähema 10-15 aasta jooksul ei suudeta seda veel käivitada, aga võimalused selleks tuleviku tarvis tuleks ette näha.
Aastataguse küsitluse järgi peetakse konkurentsitult inetumaks tänavaks Köleri tänavat! Võõrad kultuurihuvilised inimesed peavad piirkonda aga huvitavaks tänu oma ajaloolise miljöö tõttu. Kahju kui kaotame selle.
Need on mõned tähtsamad sõlmküsimused, millega me üldplaneeringu koostamisel kokku põrkame. Nende edukaks lahendamiseks vajame kodanike abi ja toetust.
Suure-Jaani linn asub samanimelise valla keskmes, esimeseks tõmbekeskuseks oleme ka Olustvere ja teatud määral ka Vastemõisa valla inimestele. Selle tõttu peame arvestama nende valdade huvidega. Eriti tihe on side muidugi Suure-Jaani valla Nuutre, Köidama, Lõhavere ja Pärakülaga. Linna üldplaneeringu alasse tuleks haarata nende külade linnaga tihedalt liitunud asumid, kus on tegemist näiteks ühise tänava-, vee- ja kanalisatsioonivõrguga.
Arengu võtmeks on, kuidas suudetakse eelkõige Euroopa Liidu fondidest raha taotleda ja teha koostööd ümbruskonna valdadega, sest linnal endal investeerimiseks raha ei jätku. Probleemiks kujuneb ka vajalik omafinantseerimise osa. Siin tuleb võib-olla toimida nagu külades toimitakse, taotledes elanike oma initsiatiivil ja entusiasmil raha külade arenguks ettenähtud fondidest. Nõutava omafinantseerimise osa tarvis tuleb võib-olla isegi elanikel oma rahakotti kergendada.
Toimub halastamatu võidujooks ja konkurents teiste ümbruskonna keskustega nagu näiteks Võhma, Vändra, Põltsamaa ja Viljandi, kes on meist praegu võimsamad. Kui me ei suuda teistega sammu pidada oma elukvaliteeti ja oma linna mainet tõstes, võib meie linn kaduda nagu üks küsitlusele vastanu arvas - loomulikult sooviksime seda kõige vähem.
Avo Järve
arhitekt
-
Suure-Jaani Linnavolikogu otsusega 29.01.2004 nr 75 moodustati üldplaneeringu koostamise juhtrühm koosseisus:
Peedu Voormansik (abilinnapea, planeeringu koostamise juht), Avo Järve (arhitekt, planeeringu koostamise korraldaja), Leili Kuusk (majandusnõunik, majanduse ja tehnilise infrastruktuuri töörühma juht), Aave Toomsalu (sotsiaalnõunik, hariduse, kultuuri ja sotsiaalse infrastruktuuri töörühma juht), Rein Valdmaa (linnapea)
ja töörühmad:
-
Haridus, kultuur ja sotsiaalne infrastruktuur: Aave Toomsalu, Peeter Sadam, Priit Toobal, Ülo Köst, Maret Aaboja, Vello Sääsk, Kristi Sääsk, Eda Saaremets, Tiiu Siim, Eha Lepik, Tiina Olesk, Maie Käba, Matti Zirk.
- Majandus ja tehniline infrastruktuur: Leili Kuusk, Rein Valdmaa, Enno Püvi, Rein Olesk, Urmas Saaremets, Endel Subi, Aivar Paas, Märt Perve, Andrus Rooks, Riho Kala, Riho Karjus.
-
Arengukonverents
Enne suurt jõulueelset saginat, 12. detsembri keskpäeval kogunesid huvilised Suure-Jaani kultuurimajja, et kuulata ettekandeid ja mõelda kaasa kodulinna arengu teemadel. Arengukonverents oli sissejuhatavaks ürituseks Suure-Jaani linna üldplaneeringu koostamisele. Kokku oli tulnud ligi 80 inimest, mis on aukartustäratav arv taolistel üritustel ka Suure- Jaanist kümme korda suuremates linnades.
Pärast linnapea ja asemaavanema tervitusi kuulati viie tunni jooksul ettekandeid Suure-Jaani linna elu erinevate külgede kohta. Kahjuks ei võimalda leheruum toimunud ettekannete sisu siinkohal edasi anda (küllap on lugejagi märganud, et materjali rohkuse tõttu on "Leole" kiri väike ja artiklid kokkusurutud). Kuid kellel huvi, leiab osa esitlustest Suure-Jaani linna kodulehelt aadressil www.suure-jaani.ee üldplaneeringu logo alt.
Täname kõiki, kes täitsid arengukonverentsil jagatud küsitluslehe. Vastuste analüüs näitas, et suurejaanilased on oma hinnangutes ja arvamustes üsna üksmeelsed - nii hea kui halva suhtes.
Enim hinnatakse Suure-Jaanis järve, kirikut, kultuuritraditsioone (kultuurilinn), privaatsust, turvalisust, kaunist loodust.
Elanikke häirivad kõige rohkem vanad majad, mis lagunevad, kuigi võiksid korrastatutena linnale hoopis meeldiva ilme anda; kanalisatsiooni ning sauna puudumine; "paadialused" keskväljakul külalisi "tervitamas" (Suure-Jaani "visiitkaart"); noortel ei ole piisavalt tegevust (noortekeskuse puudumine); kesised sportimisvõimalused (võimla puudumine); istepinkide vähesus; tänavate kehv seisukord; kõnniteede puudumine.
Meeldivaimaks piirkonnaks hinnatakse järve ümbrust ja kesklinna, kohvikut Arturi Juures.
Kõige ebameeldivamaks peetakse Köleri tänavat tema lagunevate majade, olematute kõnniteede ja liiklusohtlikkuse tõttu. Sinna peetakse esmavajalikuks rajada kõnniteed.
Haljastuse olukorda peetakse linnas heaks - kiitus korrastajatele!
Kõige vajalikumaks peetakse koolile võimla (spordihoone) ehitamist, samuti ka kultuurikeskust, vee- ja kanalisatsioonivõrku, kõnniteid, sauna jm.
Linna miljöö seisukohalt säilitamist ja korrastamist vajavateks peetakse õigeusu kirikut, tuletõrjetorni, kõiki ajaloolisi koolihooneid, Kalda kohviku kõrval olevat kivimaja (Tallinna tn 10), kirikule kuuluvaid hooneid, elamut Tallinna tn 5, vana postimaja (Jaama tn 7), Kuressoni majade kompleksi Köleri tänava ääres, Kappide muuseumi jne.
Küsisime ka milline peaks olema Suure-Jaani 15-20 aasta pärast?
Olgu siin toodud ühe vastaja nägemus tulevikust:
Suure-Jaani linna saabunud läbisõitjad on sunnitud peatuma, sest keskväljakult on avatud kaunis vaade järve suunas, mis meelitab tegema jalutuskäigu üle ilusa silla Ilmatari platsi poolt kiriku poole, Lembitu platsile ja sealt Järve tänavat mööda tagasi keskväljakule. Selle ringi peale on paigutunud meie linna põhilised vaatamisväärsused, mälestusmärgid jne. Järv ja järve ümbrus koos seal toimuvate sündmustega peaks kujunema Suure-Jaani sümboliks. Selleks oleks vaja: a) Tallinna tn 1 kuuride asemele ehitada õhuline kaldakohvik (sealt on kõige kaunim vaade järvele, kus võiks toimuda järvemuusika kontserdid), b) ehitada sild üle järve vana kooli ja kiriku kohale, c) korrastada Arturi kohvikust edasi allavett jääv oja ümbrus endise limonaadivabriku ja meierei piirkonnas.
Küsitluslehe lõpuosas esitatud küsimusele, kas Teie tulevikuplaanid on seotud Suure-Jaaniga, vastasid noored inimesed enamasti eitavalt. Siia ollakse nõus jääma tingimusel, et on võimalik saada (tasuvat) tööd, kui leidub võimalus teadmiste ja oskuste rakendamiseks, töökohtade juurde loomisel, kui siin oleks rohkem inimesi ja võimla ning tööd omandatud elukutse jaoks.
Küsitlus ei ole veel lõppenud, oma arvamust on võimalik avaldada kõigil, kes seda soovivad. Küsitluslehe võib saada Suure-Jaani Linnavalitsuse ehitus- ja planeerimisosakonnast või täita selle linna kodulehel.
Järgmise sammuna üldplaneeringu koostamisel tahame hakata korraldama töörühmade koosolekuid, et välja töötada planeeringu visioone. Ootame sama aktiivset osavõttu nagu oli arengukonverentsil.
Peedu Voormansik
Suure- Jaani abilinnapea
- 12. detsembril 2002 algusega kell 13.00 toimus Suure-Jaani kultuurimajas Suure-Jaani arengukonverents.
Päevakord (rtf fail suurusega 24 KB)
Ettekannete materjalid:
Siin saad anda oma oma hinnangu ja ideid üldplaneeringu koostamiseks.
Suure-Jaani arengukonverents
12. detsembril algusega kell 13.00 toimub kultuurimajas Suure-Jaani arengukonverents. Suure-Jaani Linnavalitsus kutsub huvilisi osalema ja Suure-Jaani arengu teemadel kaasa mõtlema.
Teatavasti algatas linnavolikogu eelmine koosseis oma viimasel istungil 10. oktoobril linna üldplaneeringu koostamise. Arengukonverentsil tahamegi tutvustada üldplaneeringu ülesandeid ja mõju kohalikule elule, planeeringu koostamise protsessi ning avalikkuse õigusi ja võimalusi selles osaleda. Ettekannetes püüame heita pilgu möödunusse, aga anda ka ülevaate meie tänasest elust ja olemasolevatest tulevikuplaanidest.
Vastavalt seadusele kaasatakse planeeringu koostamisse planeeringuala kinnisasjade omanikud, elanikud ja teised huvitatud isikud, koostööd tehakse naaberomavalitsuste ja maavalitsusega.
Suure-Jaani linn on ümbritseva valla keskuseks ja tagamaa hõlmab endise Suure-Jaani kihelkonna. Seosed ümbruskonnaga on pika ajaloo jooksul välja kujunenud ja peame neid üldplaneeringu koostamisel arvestama. Veel sajand tagasi piisas Suure-Jaani arengueeldusteks 4 "K" olemasolust: kirik, kalmistu, kõrts ja kool. Tänapäeva üha globaliseeruvas maailmas on seosed palju keerulisemad.
Tänased suurejaanilased on saanud oma eelkäijatelt päranduseks suurepärase elukeskkonna. Et seda ka tulevastele põlvedele säilitada ja samas kõike olemasolevat oskuslikult ja heaperemehelikult kasutada, on vaja tegeleda probleemide sisulise analüüsiga, erinevate huvide kooskõlastamisega ja üldisemaid eesmärke arvestava planeerimisega, millega konkretiseeritakse linna territooriumi kasutus- ja arenguvõimalused.
Algatatud üldplaneeringu protsessi eripäraks on, et me tahame planeeringu koostada "oma jõududega", kasutades vaid konsultantide abi. Lisaks raha kokkuhoidmisele on sellisel viisil koostatud planeeringu kasutegur kohapeal kindlasti suurem kui tööd mõnelt Tallinna või Tartu firmalt tellides.
Ootame aktiivset osavõttu!
Peedu Voormansik
Suure-Jaani abilinnapea
Suure-Jaanis algas linna üldplaneeringu koostamine
Linnavolikogu algatas 10. oktoobri istungil linna üldplaneeringu koostamise ja kinnitas selle lähteülesande. Seni kasutati üldplaneeringuna 1982. aastal Eesti Maaehitusprojektis koostatud Suure-Jaani linna planeerimise ja hoonestamise projekti. Selle järgimine on aga riigis toimunud ühiskonnakorra vahetumisega kaasaskäinud omandireformi ja uue majandusolukorra tõttu võimatuks muutunud. Ka on viimastel aastatel koostatud kesklinna detailplaneering ja vee ning kanalisatsiooni arenguskeem oluliselt antud projekti muutnud.
30. septembril 1922. aastal soostus Taevere Vallavolikogu Suure-Jaani alevi eraldumisega, 80 aastat hiljem lükkas aga vald taasühinemise otsuse tagasi. Suure-Jaani iseseisvus algas 1. jaanuarist 1923, kui alev alustas iseseisva eelarve ja valitsusega kohapealse elu juhtimist. 1934. aastal koostas vannutatud maamõõtja A. Toom Linnade ja alevite maaga varustamise seaduse põhjal Taevere kroonumõisa ja Suure-Jaani kirikumõisa riigistatud maadest Suure-Jaani alevi maade plaani. Sisuliselt oli see tänapäevase üldplaneeringu eelkäia mis andis alevile korrapärase tänavavõrgu ja maalilised puiesteed (Lembitu, Ringpuiestee). 1949.-59. aastatel oli linn Suure-Jaani ja osa Pilistvere kirikukihelkonda haarava rajooni keskus. Sellest perioodist ehk täpsemalt 1954. aastast on olemas Suure-Jaani planeerimise ja hoonestamise projekt ehk generaalplaan. Seda projekti ei viidud õnneks ellu. Projekti järgi oleks pidanud kesklinna Köleri tänava algusest kuni Lembitu puiesteeni olemasolevad hooned kokku lükkama. Selle kohale oli ette nähtud rajada ümbrusega mittehaakuv klassitsistlik keskväljak koos kiirtena väljuvate laiade puuderidadega palistatud tänavatega. Kogumuljelt oleks see meenutanud väga suurt mõisakeskust. Järve kaldal asuva surnuaia asemel oleks olnud rahvaste sõpruse park. Niipalju mäluvärskenduseks, võib olla et paljud, ka tol ajal elanud inimesed seda ei teadnud, sest kõik selle projekti paberid olid ette nähtud ainult ametlikuks kasutamiseks - see tähendab salajased.
Järgmine üldplaneering oli juba eelpool mainitud 1982. aasta Suure-Jaani linna planeerimise ja hoonestamise projekt, mis jätkas põhimõtteliselt sama ideelist liini mõningate erinevustega nagu näiteks olemasoleva kalmistu säilitamine. Tol ajal linnal mingeid omavalitsemise funktsioone ei olnud, aeti majavalitsuse ja külanõukogudelaadseid asju. Linna tähendus nivelleerus ei millekski muuks kui nime osaks. Sellest ajast ongi säilinud parallelism - Suure-Jaani linn ja samanimeline vald. Asulast nimetusega Suure-Jaani linn püüti kujundada Lahmuse sovhoosi keskasulat. Viimase üldplaani järgi ehitatigi Välja tänavale 6 kortermaja. 2 kortermaja, 4 kobargaraazi hoonet, autobussijaam ja uus kultuurihoone-kino aga jäid ehitamata. Samuti jäi ehitamata nähtamatu, aga väga oluline asi - linna üldiselt haarav veevõrk. Riigi raha jätkus ainult rajoonikeskuse - Viljandi - arendamiseks.
Taasiseseisvumise järel on linna kaks olulisemat saavutust: paisjärve puhastamine ja 80-ndatel alustatud ning varemeis seisnud lasteaiahoone valmisehitamine. Viimasega lahendati lasteaia, raamatukogu ja linnavalitsuse ruumiprobleemid. Nende projektide teostamine näitab, et on võimalik hea tahtmise korral midagi olulist teha, tuues vajalik raha väljastpoolt - antud juhul riigilt.
Üldplaneering kui arengukava ruumiline väljendus on linna lähima 10-15 aasta arengu kavandamise tähtsaim instrument.
Üldplaneeringu ülesandeks on:
Linna ruumilise arengu analüüs ja edasise arengu kujundamine;
Kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste mõjude ja looduskeskkonnale avaldatavate mõjude hindamine ning säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine;
Maa- ja veealade üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine;
Miljööväärtusega hoonestusalade, väärtuslike maastike ja looduskoosluste väljaselgitamine, nende kaitse ja kasutustingimuste seadmine;
Teede ja tänavate asukoha ning liikluse põhilahenduse määramine;
Põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine;
Ranna ja kalda ulatuse ning seal ehituskeeluvööndi täpsustamine;
Puhke ja virgestusalade määramine;
Muinsus- ja looduskaitse alla kuuluvate objektide arvestamine planeeringus vastavalt kehtivatele eeskirjadele või põhimäärustele.
Planeeringu koostamine on ühiskondlike kokkulepete saavutamine. Selles protsessis peavad osalema linnaelanikud, poliitikud, ettevõtjad, riigi esindajad ja muud huvigrupid. Kui antud osapooled jõuavad ühisele kokkuleppele on tõenäoline, et kavandatu ka ellu viiakse.
Kuna Suure-Jaani linn on ka teda ümbritseva valla keskus ja linna kujundavad tootmisettevõtted (Sakala Saeveski, Eesti Höövelliist jt) jäävad välja linna administratiivpiiridest, siis on oluline planeeringu koostamisse haarata ka linnaga piirnevad valla alad.
Äsja vastu võetud linna arengukava on kooskõlas linnavolikogus esindatud poliitiliste erakondade seisukohtadega linna arengu olulistes küsimustes, nagu näiteks gümnaasiumi võimla ning linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine, kultuurimaja olukorra parandamine jne. Jääb loota, et meie poliitikud leiavad üles need õiged Toompea ja Brüsseli hoovad, millega rahakraanid avada, et kavandatu ellu viia. Siin peab kaasa aitama ka linna üldplaneering - Euroopa Liidu toetusfondid avanevad ainult arengukavas ja planeeringus olevate projektide rahastamiseks.
Millisena tahaksime oma linnakest näha 10-15 aasta pärast? Sellele peaks mõtlema iga linna kodanik ja pakkuma välja oma ideid.
Siinkirjutaja arvates on Suure-Jaani identiteedi, püsimajäämise ja omanäolisuse säilitamise ning arengu seisukohalt olulised järgmised põhimõtted.
Oluline on olemasolevat kõrget identiteeti veelgi tõsta. Meil on suurepärane ajalugu muinasajast ärkamisajani, suurejooneline kultuuritraditsioon ja ilus loodus järvede, parkide ja voortega. Tähtis on kõike seda oskuslikult meie arenguks ära kasutada.
Ehituskeskkond on osa kultuuripärandist ning see vajab tähelepanu ja kaitset kui taastamatu väärtus. Suure-Jaani keskosa hoonestus on säilinud peaaegu muutumatul kujul 100 aastat - see on hindamatu väärtus. Väärtusliku hoonestuse säilitamiseks võimaluste leidmine ja uute ehituste sobitamine linnaruumi eeldab majaomanike teadlikkust ja head tahet, vaja on kasutada arhitekti ja disaineri abi. Parim näide on vanasse veskisse rajatud kohvik Arturi Juures.
Infrastruktuuri arendamine on linna arengu võtmeküsimus, mis vajab kõige suuremaid investeeringuid. Kuna sidevõrk kuulub erafirmale ja elektrivõrk ning peatänavad kuuluvad riigile, siis on tähtsaim linnast sõltuv element siin vee- ja kanalisatsioonivõrk. Olemasolev arenguskeem haarab ühtsesse võrku ka linnaga piirnevad valla osad Päraküla ja Lõhavere külast ning Kõidama küla.
Sidevõrgu kaasajastamist alustas Eesti Telefon mõni aasta tagasi ja jättis selle siis pooleli. Ees on kogu linna haarav elektrivõrgu ümberehitamine - Eesti Energia alustab töödega järgmisel aastal. Tuleb suunata nende ettevõtete tegevusi linna huvides.
Gümnaasiumi võimla vajadus on juba aastaid tagasi otsustatud ja seda keegi enam ei vaidlusta, sest kaua võib lapsi koolitada maakonna ainukeses ilma võimlata koolihoones.
Vaja on otsustada kultuurimaja kaasajastamine. Arvan, et kultuurimaja või õigemini kultuurikeskus peaks paiknema seal, kus ta on juba pea 100 aastat olnud. Teatavasti ehitas olemasoleva hoone 1904. aastal eesti soost Ängi mõisnik Jaan Kurrik. On vaja leida vaba maa olemasoleva hoone kõrval, et laiendada ja renoveerida vana või ehitada uus hoone. Ansamblisse tuleks haarata ka kihelkonna koolimaja (Köleri tn 1). See eeldab päästekomandole uue asukoha leidmist ja mõistagi uute hoonete püstitamist.
Kas Ängi ojale tuleb veel kolmas paisjärv, või jääb sinna edasi võsa, kus linna reoveed looduslikult puhastatakse?
Kuhu tuleb linna tootmispark - piirkond kuhu koonduksid tootmisettevõtted?
Mis saab omanike poolt mahajäänud hoonetest Köleri tn piirkonnas, sealhulgas kreekakatolikust kirikust?
Kas linna uus keskus nihkub tõesti Vändra-Mudiste maantee äärde?
Ja tuhat muud olulist küsimust.
Erinevalt nõukogude perioodist ei koostata planeeringuid enam salastatult kitsas ringis - need arutatakse läbi kogu linnarahvaga.
Kutsume kõiki huvilisi alanud töös osalema. Selleks on esimene võimalus 12. detsembril, kui korraldame Suure-Jaani arengukonverentsi.
Avo Järve
Piirkonna arhitekt
Suure-Jaani linna üldplaneering algatati ja lähteülasanne kehtestati Suure-Jaani Linnavolikogu otsusega 10.10.2002 nr 155.
|
|