Uudised ja teated

Vallavanem võttis vastu tublisid õpilasi

Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu võttis Kondase maja saalis vastu valla koolide  tublisid õpilasi, nende vanemaid ja õpetajaid. Vastuvõtule oli kutsutud 29 noort - Suure-Jaani Gümnaasiumist 6, Olustvere Põhikoolist 1 ja Suure-Jaani Koolist 22 noort, kes saavutasid häid tulemusi maakondlikel ja vabariiklikel olümpiaadidel-võistlustel.  Kõige tublimate tulemusteni jõudnud õpilaste ettevalmistamise eest pälvisid tänukirjad 15 õpetajat.

Nii tublide noorte peresid kui neid ettevalmistanud õpetajaid oodatakse Suure-Jaani muusikafestivali Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontserdile 22. juunil Suure-Jaani kooli suures saalis.

 


Suure-Jaani vald esitleb raamatut

Suure-Jaani vald esitleb täna Heliloojate Kappide majamuuseumis raamatut "Helisev vaikus. Suure-Jaani muusikafestival aastast 1998".
Kõvas köites 128 leheküljelises raamatus on 222 fotot Suure-Jaani muusikafestivali viimastest aastatest. Enamuse fotode autor on Jaanus Siim, aga festivali erinevaid tegemisi aitavad kajastada ka Leili Kuusk, Teele Siim, Janika Siim ja Peeter Arro. Raamatust saab lühiülevaate festivalist nii eesti kui inglise keeles. Raamatu koostajaks on Leili Kuusk.

Huvilistel on raamatut võimalik soetada esitluselt, alates 25. maist Suure-Jaani vallavalitsuse kantseleist ning Suure-Jaani muusikafestivali ajal festivali infopunktist ja piletimüüjatelt. Raamatu müügihinnaks on 10 eurot.

Käesoleval aastal, 17.-23. juunil, toimub Suure-Jaanis  juba 20.muusikafestival. Festivali esimesed viisteist aastat on jäädvustatud raamatusse "Helisevad hetked. Suure-Jaani muusikafestivali 15 aastat", mis ilmus 2012. aastal ja mille kirjastas Rahvusvahelise Artur Kapp´i Ühing.

 


Viljandi Kutseõppekeskus ootab karjääri- ja infomessile

25. mail 2017 toimub Viljandi Kutseõppekeskuses karjääri- ja infomess.
 

Kellaaeg 10.00-14.00!

Karjääri- ja infomessi eesmärk on kokku viia meie kooli lõpetavad kvalifitseeritud töötajad ettevõtetega, kus neil oleks võimalus peale kooli lõppu tööle saada, meelde tuletada ning läbi proovida tööle suundumise toimingud: CV kirjutamine, töövestlus, töötaja õigused, ettevõtetega suhtlemine.

Meil on lõpetajaid seitsmes suuremas valdkonnas, milleks on:
kokandus;
auto ja metall;
elekter;
ehitus ja ehitusviimistlus;
infotehnoloogia;
keskkonnatehnika;
puidutöö.

Messil on ettevõttel võimalus tutvustada ennast tulevastele tööle suundujatele, luua sidemeid koostööks ning leida endale kvalifitseeritud töötajad.

Osalema ootame ettevõtjaid enda ettevõtet tutvustava ettekande ja/või mõne aktiivse töötoaga, mis annaks meie noortele ülevaate Teie tegevustest, sellest, mida Teil on meie lõpetajatele pakkuda ning mida neilt endilt ootate. Palun andke teada, kas soovite esineda ettekandega või korraldada töötuba ja kui kaua aega vajate oma tegevuste läbiviimiseks. Vastavalt sellele saame korraldada majasiseselt infopäeva logistika, et kõik huvilised jõuaksid neid huvitava infoni. Töötubade puhul oleks vaja teada ka töötoas osaleva grupi suurust.

NB! Kõigi hiljemalt 22.05 registreerunud osalejate tunnustamiseks korraldab VIKK ettevõtjatele osalemise tänulõuna algusega kell 14!

Ettevõtete registreerumine: https://goo.gl/forms/L8x0L799Febm27LQ2

Lisainfo vikk.ee ja kontaktisik Marii-Heleen Hämäläinen
e-post: huvijuht@vikk.ee
telefon: 435 1025

 

 


Avaneb riiliku tagastamatu toetuse taotlusvoor lasterikastele peredele

Taotlusvoor avatakse 29. mail 2017, taotluste esitamise tähtaeg on 30. juuni 2017.

Riiklik tagastamatu toetus eluasemetingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast  (kaasa arvatud) last ning kelle 2016. aasta keskmine maksustatav tulu ühe leibkonnaliikme kohta on kuni 355 eurot.
Toetusskeemi sihtgrupiks on madala sissetulekuga leibkonnad, kellel puudub kas leibkonna vajadustele vastav eluase või olemasolev eluase ei vasta elementaarsetele elamistingimustele (sealjuures puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem või pesemisvõimalus, katus ei ole vettpidav või küttekolded ei taga eluaseme optimaalset siseõhu temperatuuri).

Ühe projekti maksimaalseks toetussummaks on 8 000 eurot. Taotleja, kellele on varasemalt kodutoetust eraldatud mitte rohkem kui ühe korra, võib toetust taotleda kuni 5 000 eurot. Pered, kellele on varasemalt kodutoetust eraldatud rohkem kui ühel korral, sellel aastal kodutoetust uuesti taotleda ei saa. Alates käesolevast aastast ei ole võimalik toetust taotleda eluasemelaenu põhiosa tagasimaksmiseks.

Korduva toetuse taotlemise hetkeks peab eelmine toetus olema kasutatud sihtotstarbeliselt, projekt tähtaegselt lõpetatud ja KredExile esitatud toetuse kasutamise lõpparuanne.

„Kodutoetus lasterikastele peredele" taotlemise täpsemad tingimused on saadaval KredExi kodulehel.

Toetuskõlblikud tegevused:

  • eluaseme püstitamine, ümberehitamine või laiendamine, samuti eluaseme tehnosüsteemide või –võrkude rajamine, muutmine või asendamine ehitusseadustiku tähenduses
  • eluaseme renoveerimine
  • projekti elluviimiseks vajaliku ehitusprojekti koostamisega, omanikujärelevalvega ja ehitusloa taotlemise esitamisega seotud kulude katmine
  • eluaseme soetamine leibkonnale

Nõuded taotlejale:

·        Taotleja on seaduslik(ud) vanem(ad), lapsendaja(d), kasuvanem(ad), eestkostja(d) või võõrasvanem(ad), kelle leibkonda kuuluvad vähemalt kolm kuni 19-aastast (kaasa arvatud) last. Leibkond peab moodustamise ühise majapidamise ja elama või eluaseme soetamise korral asuma elama toetuse objektiks olevale elamispinnale. Juhul, kui käesolevas punktis nimetatud taotlemiseks õigustatud isikud elavad koos, on nad kohustatud esitama toetuse taotluse ühiselt. Vähemalt ühe vanema elamisõiguse või elamisloa kehtivusaeg peab ületama käesolevates toetuse andmise tingimustes sätestatud ja toetuse rahuldamise otsuses märgitud kohustuste täitmise tähtaega.

·        Taotleja on koos laste ja leibkonnaliikmetega registreeritud rahvastikuregistris toetuse aluseks olevasse eluruumi. 

·        Eluaseme soetamise (juhul, kui taotlejal puudub isiklikus omandis olev elamispind), ehitise püstitamise või elamiskõlbmatu elamispinna rekonstrueerimise korral on taotleja koos lastega registreeritud rahvastikuregistris samale aadressile (elukohta, kus reaalselt elatakse). 

  • Taotleja või tema kuni 15-aastane laps on toetuse aluseks oleva eluruumi omanik (ehitusega seonduva sihtotstarbe korral), kaasomanik või saab selle omanikuks või kaasomanikuks (soetamise korral) enne toetuse väljamaksmist. Omandatav kaasomandiosa peab olema mõistlikus suuruses, arvestades toetuse eesmärki. Kaasomandi puhul toetatakse eluasemetingimuste parandamisele suunatud projektide kulusid vaid proportsionaalselt toetuse saajale või tema kuni 15-aastasele lapsele kuuluva eluaseme kaasomandiosale. 
  • Taotleja ja/või tema kuni 15-aastase lapse omandis ei ole rohkem kui üks eluruumina kvalifitseeruv kinnisomand v.a kõrvuti või üksteise peal paiknevad korteriomandid või majaosad, mis on omavahel ühendatud või juhul, kui toetust taotletakse nimetatud elamispindade ühendamiseks. Juhul, kui taotleja omandis on kinnisasi, mis on omandatud pärandvara ühisuse teel, ei võeta seda käesoleva punkti alusel omandite arvu määramisel arvesse.
  • Taotleja leibkonna viimase aasta keskmine maksustatav tulu leibkonna ühe liikme kohta ei ole suurem kui 355 eurot kuus va eelnevalt eraldatud toetus. Arvesse läheb Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendil kajastatud tulu (mitte tuludeklaratsiooni andmetel!). 
  • Ehitusega seonduvateks tegevusteks saab toetust taotleda vaid juhul, kui toetuse taotleja või tema kuni 15-aastane laps on toetuse aluseks oleva eluaseme omanik. Kaasomandi puhul saab toetust taotleda vaid proportsionaalselt taotlejale või tema kuni 15-aastasele lapsele kuuluva eluaseme kaasomandiosale, sealjuures peab kaasomandisse kuuluva eluaseme puhul notariaalne kasutuskord kaasomandi kasutamiseks. 
  • Taotlemise õiguse tekkimiseks ei tohi eluaseme omanikust taotlejal olla avalike andmebaaside andmetel võlgnevusi suuremas summas kui 1 500 eurot. Samuti ei saa eluaseme omanikust taotlejaks olla isik, kelle suhtes on jõustunud kohtuotsus füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamiseks ja/või pankroti väljakuulutamiseks või kelle vastu on algatatud täitemenetlus võlgade katteks, samuti isik, kelle ehitusseadustiku mõistes ehitatavale või punktis 2.2.4 sätestatud renoveeritavale eluasemele on kinnistusraamatus või ehitisregistris seatud piiranguid, s.h areste, võõrandamise keelumärget jne. Eelnimetatud piiranguid ei kohaldata juhul, kui eluase on taotleja kuni 15-aastase lapse omandis või soetatakse taotleja kuni 15-aastase lapse omandisse või toetuse saamine tagab arestide, võõrandamise keelumärgete või muude piirangute kustutamise.
  • Taotlejaks ei saa olla isik, kelle suhtes on algatatud või läbi viidud käesoleva meetme raames eraldatud toetuse tagasinõude menetlus.

Nõutavad dokumendid:

  • taotlus (vorm on kättesaadav alates 29.05.2017)
  • taotleja kõigi täisealiste leibkonna liikmete taotluse esitamise eelneva kalendriaasta maksuandmete tõend Maksu- ja Tolliameti ettenähtud vormil (www.emta.ee, sealt e-maksuamet- „Nõuded ja kohustused"-„Tõendid"-„Alusta tõendi koostamist"-„Maksuandmete tõend"- valida tõendi algusperiood-„Koosta tõend"-„Lisa digitempel"-„Saada e-kirjaga")
  • täiendavate leibkonna liikmete puhul tõend, mis kinnitab täiendava leibkonna liikme vastavust juhendi punktis 1.2.5 toodud nõuetele
  • raske või sügava puudega lapse puhul koopia arstliku ekspertiisi otsusest
  • koopia lapsendaja, kasuvanema, eestkostja määramise otsusest

Vastavalt sihtotstarbele esitatakse lisaks järgmised dokumendid:

Ehitise püstitamine, ümberehitamine või laiendamine, renoveerimine, tehnosüsteemide või - võrkude rajamine, muutmine, asendamine:

  • ehitustööde eelarve
  • hinnapakkumised vähemalt kahelt tööde teostajalt, kui tööde teostamiseks kasutatakse teiste isikute teenuseid
  • hinnapakkumine vähemalt ühelt ehitusmaterjalide müüjalt, kui tööd tehakse ise
  • fotod ehitustööde eelarves näidatud tegevuste/eluasemel olevate puuduste kohta ja mille jaoks taotleja soovib toetust kasutada. NB! Üle 10 MB e-kirju palun saata mitme eraldi kirjana arvestusega, et üks kiri oleks alla 10 MB.

Eluaseme soetamine:

  • soovitava eluaseme kirjeldus, kuhu märgitakse kinnisasja tüüp, asukoht, suurus, seisukord, sissekolimisvalmidus, remondivajadus ja selle hinnanguline maksumus. Tegemist on esialgse sooviavaldusega, mis annab KredExile aimu selle kohta, mida soovitakse osta (korter, maja jne).

Taotlejate isikut tõendavate dokumentide koopiaid, laste sünnitunnistusi, abielutunnistusi või abielutõendeid ei pea esitama v.a. juhul kui dokumentidele puudub ligipääs rahvastikuregistris ja seda küsib KredEx ise taotleja käest.

Taotlus koos lisadokumentidega tuleb esitada KredExile läbi KredExi e-teenuste keskkonna või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil toetused@kredex.ee või paberkandjal Eesti Posti kaudu tähitud kirjana aadressil „Kodutoetus", SA KredEx, Hobujaama 4, Tallinn, 10151. Taotlus koos lisadokumentidega esitatakse kompleksselt, kõik koos.


Toetuse täpsed tingimused on sätestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri poolt kinnitatud „Kodutoetus lasterikastele peredele" meetme toetuse andmise tingimustega. Nii meetme tingimused kui taotlusvorm on kättesaadavad KredExi kodulehel. Samuti on kodulehel ära toodud korduma kippuvate küsimuste rubriik.

Pärast taotlusvooru lõppemist ja laekunud taotluste menetlemist, küsib KredEx tingimustele vastavate taotlust kohta, mis on esitatud üksikvanema poolt, taotleja elukohajärgselt kohalikult omavalitsuse üksuselt hinnangu leibkonna liikmelisuse kohta.

Lisaküsimuste korral palume ühendust võtta järgmistel telefoninumbritel:  667 4109, 667 4110, 667 4120.

 

Kersti Saar
toetuste haldur

KredEx

Hobujaama 4, 10151 Tallinn
tel:     +372 667 4109
www.kredex.ee


RMK kutsub huvilisi Soomaa rahvusparki Ördi rappa

RMK kutsub huvilisi laupäeval, 20. mail toimuvale soode päevale Soomaa rahvusparki Ördi rappa.

RMK haldab suurt osa Eestimaa soodest. Ka paljud kaitsealused sood on Eestis kuivendatud ja olnud kasutuses turbatootmis- või metsakasvatusaladena. RMK ülesanne on enda hallatavatel maadel kuivendamisega rikutud sooelupaikade veerežiimi taastamine ja eelduste loomine soostumisprotsessi jätkumiseks. Soode päeval uurimegi, kas taastatud aladel leidub juba märke soole omase elustiku taastumisest, arutleme, miks soid on vaja taastada ning kuidas ja kus RMK seda teeb. Pane end kirja ja tule matkama http://rmk.ee/mis-on-puude-taga/sundmused/soode-paev

Soode päev on järjekordne sündmus  vastuste- ja osaluspäevade sarjast "Mis on puude taga?", mille raames tutvustame, selgitame ja arutleme üheskoos selle üle, millega RMK-s igapäevaselt tegeletakse.

Järgnevad sündmused vastuste- ja osaluspäevade sarjas on:

27. mai  - pärandkultuuri päev: http://rmk.ee/mis-on-puude-taga/sundmused/parandkultuuri-paev

10. juuni  - puude kokkulugemise päev https://rmk.ee/mis-on-puude-taga/sundmused/puude-kokkulugemise-paev

 

Lisainfo:
Kaidi Jõesalu
RMK loodusteabe teemajuht
5304 3504
kaidi.joesalu@rmk.ee

www.rmk.ee

 

 


Külalised Jokioisest

16.-18. mail on Suure-Jaani vallas Olustveres Jokioise rahvaülikooli 34 inimest. Tutvutakse Olustvere kodade tegemistega, käiakse Olustvere Maanaiste Seltsi majas, Võhmas, Viljandis jm. 

Sõprusomavalitsuse Jokioise rahvas käis ka Suure-Jaani vallamajas, kus vallavanem Tõnu Aavasalu tutvustas Suure-Jaani valla tegemisi. Pooled grupi liikmed olid Suure-Jaani vallas esimest korda.

 


Hajnowkas külas

Suure-Jaani valla delegatsioon käis Poolas sõpruslinnas Hajnowkas.

Tutvuti Hajnowka linna raamatukogu igapäevatöö ja kirjastustegevusega ning külastati kahte Hajnowka kirikumuusika festivali kontserti. Samuti külastati Hajnowka lähikonna turismi- ja väikeettevõtjaid ning tutvuti nende tegemistega.

Suure-Jaani vald ja Hajnowka linn teevad koostööd aastast 2005. Vahetatud on nii ametlikke delegatsiooni kui kultuurkollektiive ja sportlasi.  Koostööd on teinud lasteaiad ja kirjutatud on ühisprojekt, mille tulemusel tiheneb koostöö kahe omavalitsuse koolide vahel.


SA Viljandimaa Arenduskeskus kutsub ettevõtjaid tunnustama

 

Viljandimaa ettevõtjate tunnustamise eesmärgiks on maakonna ettevõtjate tegevuse väärtustamine. Auhinna väljaandmise on ellu kutsunud Viljandi Maavalitsus ja Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja väljaandmist korraldab SA Viljandimaa Arenduskeskus. Auhindu jagatakse viies kategoorias:

Viljandimaa maaelu edendaja 2017,  

Viljandimaa edukas alustanud ettevõtja 2017,  

Viljandimaa parim väikeettevõte 2017, 

Viljandimaa parim suurettevõte 2017, 

Viljandimaa loomevaldkonna ettevõtja 2017.

Ettevõtjate tunnustamise statuudiga saab tutvuda ning viited kandidaatide esitamiseks ja täpsemad juhised on üleval Viljandimaa arenduskeskuse kodulehel. Auhindadele esitamine toimub kuni 15. juulini 2017 ja auhinnad antakse pidulikult üle Viljandimaa ettevõtlusnädal 5. oktoobril 2017.

 

 


Allar Arula pälvis laureaaditiitli

Pühapäeval, 7. mail toimus Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis Eesti Meestelaulu Seltsi X üle-eestiline poiste-solistide võistulaulmise lõppkontsert, kuhu sel korral pääses piirkondlikest voorudest 32 noort lauljat seitsmes erinevas vanuserühmas.
Lauljaid hindas professionaalne žürii koosseisus – Tanja Mihhailova-Saar, Kelli Uustani, Rauno Elp, Aivar Leštšinski ja Ivo Linna, kes kuulutasid välja kümnenda juubeli võistulaulmise laureaadid.
Kuni 5 aastaste vanuserühmas võitis laureaditiitli Suure-Jaani valla poiss Allar Arula – juhendaja Kärt Kaljaspolik. Allar laulis Airi Liiva laulu „ Mina ei tea" .

Oma võidulaulu esitab Allar ka 14. mail kell 12.00 Estonia kontserdisaalis toimuval Emadepäeva kontserdil, millest teeb otseülekande ETV.

 


Nooruse Laulu parimad selgunud

Suure-Jaani valla õpilaste lauluvõistlusest "Nooruse Laul" võttis seekord osa 30 noort lauljat, kes võistlesid neljas vanusekategoorias. Žürii tunnistas parimateks:

7-9-aastased
1. Triinu Johanna Sepp
2. Kiiri Katrin Vingisaar
3. Brita Olev

10-12-aastased
1. Mattias Randaru
2. Taavi Reimann
3. Kirke Katrin Vingisaar

13-15-aastased
1. Leelo Kukk
2. Merilin Tkatšenko
3. Gerda AInsalu

16-aastased ja vanemad
1. Anna Krete Kangur
2. Andreas Päeva
3. Kerli Pelt

Parima taustalaulja eripreemia sai Merli Mäevälja ning publik valis oma lemmikuteks Krisette Sova ja Andreas Päeva.

Nooruse Laulu Grand Prix´i pälvis 10-12-aastaste lauljate hulgas võistelnud Karl-Vahur Vingisaar, kelle õpetaja on Maarika Reimand.

.
 


"Ise tehtud, hästi tehtud".

Suure-Jaani Koolis oli algklasside uurimuste päev "Ise tehtud, hästi tehtud". Kaasõpilaste ette astusid Suure-Jaani õppekoha klasside põnevaimate tööde autorid, samuti parimad teistest õppekohtadest: Vastemõisast ja Tääksist.

Igast klassist ja õppekohast valiti omakorda kõige enim meeldinud esineja: Suure-Jaani õppekoha 4. klassist Andre Liik ("Suure-Jaani kiriku mudel"), 1.a klassist Brita Olev ("Vanaema tehtud tutimüts"), 1.b klassist Nora Kraner ("Mänguhobune"), 2.a klassist Kevin Kangro ("Pesakast"), 2.b klassist Artur Masing ("Tugitool"), 3.b klassist Ingmar Kikre ("Vanaisa valmistatud esemed"), 3.a klassist Taavi Pihlak ("Sild"), Vastemõisa õppekohast Evelyn Timofejev ("Nukuriiete kapp") ja Janar Ait ("Taluõue makett").


Juba täna saad kaasa aidata tervisekeskuse valmimisele

Tule talgutele!


• Suure-Jaani tervisekeskuse maa-ala heakorratalgud 5. mail 2017 kell 13
Talgulised on oodatud mootorsae või võsalõikajaga. Vaja läheb ka okste kokkukandjaid. Kogunemine Pärnu tn 4 ehitusplatsil.

Igal talgulisel on võimalus anda oma panus ja aidata talgutööga kaasa Tervisekeskuse valmimisele!

• Kondase pargi puhkeala heakorratalgud  5. mail 2017 kell 13

Talgulised on oodatud mururehadega. Riisume lehti pargist ja mänguväljakutelt. Kogunemine Kondase pargis.

Tule talgutele, sest koos toimetada on alati mõnusam kui üksi, eriti talgupäeval!

Kõik Teeme Ära talgupäeval osalevad inimesed, kes on registreerinud end talguveebis http://www.teemeara.ee/et, saavad endale ametlikult talguhundi passi – talgupäeval kaasalöömist tähistava tunnuskirja, mis avab ühtlasi juurdepääsu talgupäeva partnerite eripakkumistele, vaata http://www.teemeara.ee/talgulisele/pass.

Kõigile talgulistele talgusupp ja muu meelehea


Tiiu Umal
keskkonnanõunik, telefon 5342 0340


Nooruse Laul 2017 ootab kaasa elama

6. mail algusega kell 12 toimub Vastemõisa rahvamajas Suure-Jaani valla õpilaste lauluvõistlus Nooruse Laul.Traditsiooniliselt igal aastal toimunud mõõduvõtmisesse tuli eelmisel kevadel paus, sest Vastemõisa rahvamajas käis Kildu õppekoha Vastemõisa ümberkolimiseks ehitustöö.

Sel aastal osaleb kokku 34 noort lauljat:  7-9-aastaseid 9, 10-12-aastased 12, 13-15-aastased 5 ning 16-aastased ja vanemad 8.

Reglemendile vastavalt esitab iga võistleja ühe eestikeelse laulu - saateks naturaalpillid. Igas vanuseastmes antakse välja 1.-3. koht, samuti valib žürii välja kogu võistluse parima laulja.

 


Rahulolu-uuringu kokkuvõtted

Suure-Jaani valla koolides ja lasteaedades toimunud õpilaste, õpetajate ja lastevanemate rahuolu uuringu kokkuvõttega on nüüd võimalik tutvuda ka valla kodulehel:

Õpilast, lapsevanemate ja õpetajate tagasiside uuringu kokkuvõte  - koolid

Lapsevanemate ja õpetajate tagasiside uuringu kokkuvõte - lasteaiad

 


Tervisekeskuse- ja külastuskeskuse ehituseks laekus viis pakkumist.

24. aprill kell 15.00 oli see tähtaeg, kui ehitajad pidid esitama oma hinnapakkumised rajatava keskuse ehitamiseks.

Tänaseks on hange avatud ja selgunud on pakkumiste hinnad. Kõige soodsama pakkumise esitas AS Eviko: ehituse maksumuseks 4,2 miljonit eurot, lisandub veel õueala ja külastuskeskuse sisetööd. Keskuse ehitushinnad on kallinenud võrreldes sügisese prognoosiga  22%.

27. aprilli volikogu istungil tutvustab vallavanem  Tõnu Aavasalu hanke tulemusi ning räägib  võimalikust rahastamise kavast.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, võivad ehitustööd alata juba  juunis ja hoone peaks valmima septembris  2018.

 


Tule talgutele!

Teeme Ära talgupäev 6. mail 2017

2008. aastal üle-eestiliste prügikoristusena alguse saanud ,,Teeme ära" talgute korraldamine on Eestimaal aina hoogu kogunud ning jõudnud ka rohkem kui sajasse riiki üle ilma.

Meie valla tublide talgujuhtide eestvedamisel toimuvad küla-, heakorra- ja prügikoristustalgud Suure-Jaanis, Sürgaveres, Vastemõisas, Kõidamal,  Jäleveres, Tääksis, Kildul, Lubjassaares, Võivakul, Kuhjaveres, Reegoldis, Üldes, Kootsil, Pärakülas, kokku enam kui 20 kohas. Talgud toimuvad erinevatel kuupäevadel, seepärast uuri lisaks Teeme ära veebilehelt http://www.teemeara.ee/et.

Talgutele kirjapanekuks vali TALGUTE LEHELT  omale sobivaim talgu ning vajuta nuppu "Registreeri nendele talgutele!"

Kõik Teeme Ära talgupäeval osalevad inimesed, kes on registreerinud end talguveebis, saavad endale ametlikult talguhundi passi – talgupäeval kaasalöömist tähistava tunnuskirja, mis avab ühtlasi juurdepääsu talgupäeva partnerite eripakkumistele, vaata http://www.teemeara.ee/talgulisele/pass.

Tule talgutele, sest koos toimetada on alati mõnusam kui üksi, eriti talgupäeval!

Tiiu Umal
keskkonnanõunik


Alates 1. juulist 2017 rakenduvad uued jäätmeveo teenushinnad

Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus MTÜ korraldas vastavalt jäätmeseadusele Kolga-Jaani, Kõo, Suure-Jaani, Tarvastu valdade ja Võhma linna esindajana korraldatud jäätmeveo riigihanke, mille tulemusena on AS-le Eesti Keskkonnateenused omistatud jäätmeveo ainuõigus segaolmejäätmete kogumiseks ja vedamiseks vahemikus 01.04.2016–30.04.2019.

Vastavalt hankelepingule ja omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadele on jäätmevedajal õigus esitada põhjendatud taotlus teenustasude muutmiseks. Võrreldes pakkumuse esitamise ajaga on esinenud objektiivsed asjaolud, mille tagajärjel jäätmeveo teenustasud ei ole täna enam piisavad katmaks seadusega nõutud jäätmete kogumise, vedamise, taaskasutamise ja kõrvaldamisega seotud kulusid. Nimetatud põhjusel AS Eesti Keskkonnateenused esitas Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus MTÜ-le 31.01.2017 teenustasude muutmise taotluse, mis kinnitati 13.04.2017 otsusega nr 2/17-1.

Uued jäätmeveo teenushinnad jäätmeveo piirkonnas nr 5 rakenduvad alates 01.07.2017.

Konteineri maht   (m3)

Regulaarne tühjendus (hind ilma käibemaksuta)

Regulaarne tühjendus (hind koos  käibemaksuga 20%)

Jäätmekott kuni 0,10

1,37

1,64

kuni 0,08

1,09

1,31

kuni 0,14

1,92

2,30

kuni 0,24

2,51

3,01

kuni 0,37

3,28

3,94

kuni 0,66

4,25

5,10

kuni 0,80

5,15

6,18

Kuni 1,10

6,20

7,44

kuni 1,50

8,45

10,14

kuni 2,50

12,08

14,50

kuni 4,50

21,74

26,09

 

Jäätmemahutite rendi- ja lisateenuste hinnad ei muutu.

Täiendava informatsiooni saamiseks palume võtta ühendust klienditeenindusega e-posti teel viljandi@keskkonnateenused.ee   või telefonil 435 5025.

AS Eesti Keskkonnateenused

 


Aita valida 100 tublit Suure-Jaani valla inimest

Peagi tähistab Eesti Vabariik 100. sünnipäeva.
Selleks, et meie riigi ajaloo suursugune tähtpäev saaks kodukohas vääriliselt tähistatud, algatab Suure-Jaani kool koduvallas ürituse "Kodukoha 100 portreed". Meie ümber töötab igapäevaselt sadu tublisid inimesi, kes annavad panuse Suure-Jaani ja Eesti arengusse. Nendeks on kultuuritegelased, külasädemed, ettevõtjad, poliitikud, haridustegelased, silmapaistvad vilistlased ja õpilased, teadlased, sportlased, legendaarsed suurejaanilased.
Suure-Jaani kooli õpilased õpetaja Reeda Sadama eestvedamisel maalivad 100 portreed Suure-Jaani valla inimestest, kes on panustanud kodukoha arengusse või teevad seda praegugi. Palun aita ka Sina välja selgitada need 100 inimest, kellest portreed maalitakse!

Hääleta siin:  http://sjk.edu.ee/sadanime/andmed1.php

Tähelepanu: korraldajad võtavad õiguse korrigeerida hääletusnimekirja, käsitledes samalt IP-aadressilt ühele kandidaadile korduvalt antud hääli ühe häälena!

 


Laululind 2017 on Allar Arula

Suure-Jaanis Kondase majas toimus traditsiooniline valla eelkooliealiste laste kontsert "Laululind". Publik valis seekord oma lemmikuks Allar Arula.


Ühine koolitus nelja valla/linnavalitsuse inimestele

Tulevase Põhja-Sakala valla järgmisest aastast koos töötavate praeguste kolme vallavalitsuse - Suure-Jaani, Kõo ja Kõpu -  ja ühe linnavalitsuse - Võhma - ametnikele ja töötajatele toimus ühine koolitus. Räägiti ametiasutuste ümberkorraldamisest, tulevase valla struktuurist ja tööülesannetest ning ühinemisega seotud tegemiste ajagraafikust.  Koolitust jätkas pisut ebatraditsioonilisemal viisil muusika- ja psühhoterapeut Eiko Kuusik - õpiti koos tegutsema uudsetes ja ootamatustes situatsioonides.

Suure-Jaani raamatukogul on uus direktor

17. aprillist 2017 töötab Suure-Jaani raamatukogu direktorina Viivika Lepp.
Viivika oli alates 2012. aastast tööl Võhma gümnaasiumis ja aastatel 2006-2012 Ollepa raamatukogus.  Tal on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse ja infokeskkondade rakenduskõrgharidus. Aastal 2011 pälvist ta tiitli "Aasta sädeinimene" Järvamaal.

Suure-Jaani tervise- ja külastuskeskuse hanke tähtaega pikendati

Suure-Jaani Vallavalitsuse hankekomisjon tuli vastu ehitajate soovile ja pikendas hanke pakkumiste esitamise tähtaaega: pakkumised tuleb esitada hiljemalt 19. aprillil kell 10.00.
Hanke dokumendid on välja võtnud 15 ehitusfirmat, kes väga aktiivselt tegelevad pakkumise koostamisega.
Ehitushange on jagatud kolme ossa: I osa -  tervisekeskus koos ujulaga, II osa - külastuskeskus, III osa  - õueala. II osa tegevus on võimalik siis, kui saadakse täiendavat lisaraha, mida taotletakse Piirkonna konkurentsimeetmest (PKT). 

 

 

 


Naised kaitsesid mullust esikohta

Lõppes Suure-Jaani üle-valla mälumängu hooaeg. Oma mullust esikohta kaitses võistkond "Loits ja sõbrad". Imbi Johanson, Pille Udam, Jaanika  Reier ja  Reet Reier kogusid kolme mänguga kokku 130 punkti.
Teiseks jäi võistkond "Maru"  (Mare Luht, Aino Viinapuu, Rein Aidak, Urmas Murumäg) ja kolmandaks "Jaamakad" (Arnold Pastak, Madis Randaru, Tõnu Kukk, Anu Kivi). Teist ja kolmandat kohta lahutas vaid üks punkt: vastavalt 127 ja 126 punkti.
Järgnesid võistkonnad "Kirm" (122 punkti - Aadu Kase, Hillar Pesti, Andres Ibrus, Olavi Udam), "Lõuna" (116 punkti - Tõnu Siimsoo, Rihet Aver, Uno Viigand, Tiit Siida), "PMS" (111 punkti - Riina Mankin, Tiina Põrk, Margus Mankin, Ain Saviauk) , "Ilmatar" (104 punkti - Helle Jürisson, Uno Jürisson, Eda Pulla, Jaan Pulla), "Õhtused mõtlejad" (102 punkti - Mare Lemming, Margus Lemming, Urve Mukk, Jüri Sulg) ja "LPP" (101 punkti - Merike Orav, Saima Männik, Ülle Unt).

Kolmanda mängu parimad olid võistkonnad "Maru" (44 punkti), "Kirm" (43 punkti) ja "Loits ja sõbrad" (42 punkti).

Küsimused koostas ja mängu juhtis Suure-Jaani Kooli direktor Epp Välba.

 


Ettevõtjatelt oodatakse ettepanekuid

Hea ettevõtja!

SA Viljandimaa Arenduskeskuse poole pöördus Riigihalduse minister Mihhail Korb, et koguda ettevõtjate ettepanekuid ettevõtluse arengutakistusi puudutavates küsimustes.

Valdkondlikes arengukavades, sealhulgas Eesti regionaalarengu strateegias 2014-2020, seatud eesmärkidest ja tegevussuundadest lähtuvalt on riik järjepidevalt toetanud ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamist kõigis Eesti piirkondades. Samas on riigi ülesandeks otsida täiendavaid võimalusi ettevõtjate tegevuse soodustamiseks ning omada ülevaadet ettevõtluse arengut piiravatest takistustest. 

Ootame tagasisidet ja ettepanekuid tegevusteks, mis aitaks Teie ettevõtetel oma tegevust arendada – luua uusi töökohti, suurendada lisandväärtust, alustada/laiendada eksporti, kasvatada müügimahtu. Teie tagasiside on oluline selleks, et saaksime koostöös teiste ministeeriumite ja muude partneritega leida lahendusi piirkondliku ettevõtluse arendamiseks. Palume saata vastused hiljemalt 17. aprilliks.

Link küsimustikule asub siin

Täiendav info: SA Viljandimaa Arenduskeskus, e-post: save@viljandimaa.ee, tel: +372 433 0591

 


Õpilasi oodatakse osalema lauluvõistlusel Nooruse Laul 2017

Suure-Jaani valla õpilaste lauluvõistlus
NOORUSE LAUL 2017
6. mail 2017 kell 12 Vastemõisa rahvamajas

Osaleda võivad kõik õpilased, kes elavad või õpivad Suure-Jaani vallas.

Vanuserühmad:
7–9-aastased
10–12-aastased
13–15-aastased
16-aastased ja vanemad

Arvesse läheb laulja vanus seisuga 5. mai 2017.

Esitada üks laul eesti keeles.
Saade naturaalpillidel (klaver, kitarr jm). Võib kasutada ka taustalauljaid. Laval on kokku maksimaalselt 4 esinejat.

Esinemisjärjekord on vastavalt eelregistreerimisele (kes esimesena registreerib, see viimasena laulab). Võimalusel arvestatakse erisoove.

Kohal on žürii, kes tunnustab parimaid. Välja antakse üks Grand Prix ja 1.–3. koht igas vanuseastmes.  Žürii võib välja anda eripreemiaid.

 

Lisainfo ja registreerimine valli.pang@mail.ee

 


Lõhavere linnamäel toimuva suvelavastuse piletid müügis

17. ja 18 augustil algusega kell 18 ning 19. ja 20. augustil algusega kell 17 toimuvad Lõhavere linnamäel suvelavastuse "Lembitu - kuningas ilma kuningriigita" etendused.

Piletid alates 3. aprillist müügis Piletilevis ja 7. aprillist Suure-Jaani kultuurimajas.
Piletid aprillis 17 eurot, mais 19 eurot ja alates juunist 22 eurot.

Sobiv vanus 10+ Etenduse kestus orienteeruvalt 3 tundi, ühe vaheajaga, sissepääs kella 14-st: muinasaegsed tegevused kogu perele.

 

Ajaloolis-eepline suur suvelavastus
LEMBITU - kuningas ilma kuningriigita


"Kas Sina kannad endas minu vaimu, minu vabadusihalust? Kas Sina oled valmis ära andma oma vara, oma elu nii nagu seda olid sunnitud tegema minu järeltulijad ja Sinu vanavanemad vabadussõjas. Oled sa kinni oma heaolus ja oled nõus maha salgama mind Lembitut, et olla osake maailmast oma pisikese varanduse otsas."

„Lembitu" pole lihtsalt nimi. Ta on mõte. Idee - mis sillutab teed parema homse suunas. Lembitu on nagu perearst või kooliõpetaja, kes teab – selleks, et sul homme saaks parem, tuleb täna alla neelata nii mõnigi mõru bill ja tuleb pähe õppida nii mõnigi mõttetu võrrand. Et aga homne parem saaks.

Urmas Lennuki kirjutatud "Lembitu - kuningas ilma kuningriigita" on ajaloolis-eepiline suur suvelavastus 800 aastat tagasi toimunud Madisepäeva lahingust. See ajalooline lavastus räägib eestlaste kokku kutsumisest, mida võime nimetada eestluse üheks pidepunktiks. Kas ka kaotus võib olla võit? Kuigi Madisepäeva lahing lõppes kaotusega, andis see eestlastele vaimu vastu pidada, et hoida oma rahvust.
Ükskord me võidame niikuinii, aga kas meie oskame võitu hoida? Lihtsam on ju vastu seista mineviku ohtudele kui ära tunda tänapäeva salakavalust?
#Lembituontulekul

Urmas Lennuk on eesti näitekirjanik ja dramaturg. Ta on töötanud Rakvere teatri lavastaja ja kirjandusala juhatajana, Vanemuise teatris draamajuhina ning EMA Kõrgema Lavakunstikooli dramaturgia õppejõuna. Lennuk on Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse kahekordne võitja.

Lavastaja PEEP MAASIK (TÜVKA 12. lend)
Autor URMAS LENNUK
Lavastaja assistent/lavavõitlus JAANIKA TAMMARU (Must Kast)
Helilooja KAAREL KUUSK
Kunstnik PEEP MAASIK (TÜVKA 12. lend)
Kostüümikunstnik LEA TOLBERG
Grimmikunstnik MARGIT LEPLA
Visuaal- ja videokunstnik CARMEN SELJAMAA (TÜVKA)
Valguskunstnik MARI-RIIN VILLEMSOO (TÜVKA)
Rekvisiitor EERO EHALA
Helitehnik STEN ARVI
Valgustehnik KRISTO KUUSIK (TÜVKA)
Idee autor TAMBET SOVA

Näitlejad OTT KARTAU (Von Krahl), KAROL KUNTSEL (Vanemuine), VALLO KIRS (Ugala), SILVER KALJULA (Must Kast), KARL LAUMETS (Vanemuine), JÜRGEN GANSEN (Kuressaare Linnateater), TANEL TING, RAGNE VEENSALU (Von Krahl), RAUNO KAIBIAINEN (Improteater Impeerium), ARTUR LINNUS, JAUNE KIMMEL (Rakvere Teater), KRISTJAN LÜÜS (Must Kast), GRETE JÜRGENSON (Rakvere Teater), MÄRTEN MATSU (Rakvere Teater),ELAR VAHTER (TÜ VKA), ULRIKA TOLBERG, ANDRI ARULA ja üle viiekümne võitleja. 

 

 


Viljandis alustab tööd omastehoolduse nõustamiskabinet

Viljandis Maramaa Kliinikus, Maramaa puiestee 5, alustab tööd omastehoolduse nõustamiskabinet. Kabinet on avatud alates 20. aprillist igal neljapäeval kella 13.00-16.00, hea oleks ette teatada ja täpsustada vastuvõtuaeg e-posti teel: info@omastehooldus.eu või telefonil 506 8822. Nõustamine on omastehooldajale tasuta, tegevust toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu ja MTÜ Eesti Omastehooldus.

koduleht: http://www.omastehooldus.eu/


Suure-Jaani gümnaasiumis toimub Forseliuse Seltsi aastakonverents

B.G. Forseliuse Seltsi XXVIII hariduspäevad ja üldkogu toimuvad 06.–07. aprillil 2017 Suure-Jaani Gümnaasiumis. Hariduspäevade avamisel osaleb seltsi auesimees, president Arnold Rüütel.

Hariduspäevade teemaks on "Uurimine ja loomine on põnev!".
Hariduspäevade keskseks ürituseks on põhikooli III kooliastme õpilaste loovtööde konkursi lõpukonverents, kus ettekandmisele tuleb kokku 27 konkursi žürii poolt välja valitud uurimuslikku või praktilist loovtööd. Konkursile esitati kokku 42 tööd.

Neljapäev, 06. aprill 2017
13:00-14:00             saabumine, registreerimine, lõunasöök
14:00-15:00             hariduspäevade avamine õpilaste esinemised teemal "Eluloolised uurimused"
15:15-16:15             õpilaste esinemised teemal "Ajalugu ja ühiskond"
16:30-17:15             žürii tagasiside esitatud töödele
17:30-18:30     B. G. Forseliuse Seltsi üldkogu koolide esindajatele
18:30-19:00             õhtusöök
19:00-22:00             tegevused õpilastele Suure-Jaani noortekeskuses

Reede, 07. aprill 2017
9:00-10:00               ülevaade Suure-Jaani ajaloost – Tõnu Kukk
10:15-11:30               õpilaste esinemised teemal "Multimeedia"
11:45-13:00               õpilaste esinemised teemal "Kaunid kunstid"
13:00-13:30              žürii tagasiside esitatud töödele hariduspäevade lõpetamine
13:30-                       lõunasöök ja kojusõit

 


Algas Suure-Jaani Muusikafestivali piletite müük

Alates 3. aprillist saab Piletilevi ja Piletimaailma müügipunktidest osta XX Suure-Jaani Muusikafestivali pileteid ja passe. Passe on võimalik osta ka Suure-Jaanist:  Kondase majast (Ilmatari 9) ja Suure-Jaani vallamajast (Lembitu pst 42).
Kuni 15. maini on passid müügil soodushinnaga 40 eurot (sooduspass pensionäridele ja kuni 18-aastastele 30 eurot), samuti saab osta perepassi, millega saab festivali külastada kaks täiskasvanut ja kuni kolm alla 18-aastast last  ning mis maksab 85 eurot.
15. maist kuni 16. juunini on passi hinnaks 50 eurot (sooduspass pensionäridele ja kuni 18-aastastel 40 eurot).
Inimestel, kes soovivad festivali toetada, on võimalik soetada festivali toetajapass, mille hinnaks on 150 eurot.
 

Suure-Jaani Muusikafestival on pühendatud heliloojatele Kappidele ja  toimub igal aastal jaanipäevaeelsel nädalal - 17.-23. juunil. Festival on klassikalise muusika ning eesti muusika ja muusikute keskne, pakkudes samas midagi pea igale maitsele - kunstiline juht on professor Andres Uibo. Lisaks tavapärastele kontsertidele  toimuvad kohtumised loovisikutega lõunatundides, foto- ja kunstinäitused, lauljate- ja heliloomingu konkurss jm.
Festivali pärliks on kujunenud kell 3 öösel Hüpassaare rabasaarel toimuv päikesetõusukontsert -– fantastiline elamus looduse ja muusika koosmõjust.


2017. aastal toimub festival juba 20. korda. 17. juunil on Suure-Jaanis üle-eestiline vaimulik laulupäev, mis toob kokku üle tuhande laulja ja 7 puhkpilliorkestrit. Samal päeval on Suure-Jaanis aiakohvikute päev - muusikaelamusele lisaks saab nautida kohalike perenaiste hõrgutisi.
Suure-Jaani kirikus saab sel aastal kuulata RAM-i, Tääksi vabaõhulaval annab rahvaliku kontserdi ansambel Kukerpillid, Olustvere lossis saab näha Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio etendust, ooperit "Dido ja Aeneas". Õigeusu kirikus astub kuulajate ette Moskva Püha Danilovi kloostri meeskoor, kelle repertuaaris on nii vanavene koorimuusika, rahvalaulud kui kasakate laulud. Koos ERSO-ga musitseerib viiulisolist Daniel Kogan Moskvast, päikesetõusukontserdi üheks solistiks on plokkflöödimängija Ingrid Paul Saksamaalt.
Lõunatundides räägivad oma tegemistest sel aastal Arne Hiiob, Lembit Saarsalu, Arne Mikk, Harry Liivrand ja ansambli Kukerpillid liikmed.
Festivali lõpetab jaanitule süütamine. Kokku toimub ligi 30 sündmust.


http://muusikafestival.suure-jaani.ee/


 
Lisainfo:
Anneli Kundla
Suure-Jaani Muusikafestivali peakorraldaja
anneli@suure-jaani.ee
504 1845

 


Suure-Jaani Gümnaasium ja Tääksi Spordiakadeemia võtavad vastu uusi spordisuuna õpilasi

Suure-Jaani Gümnaasium ja MTÜ Tääksi spordiakadeemia võtavad 2017/2018 õppeaastal Suure-Jaani gümnaasiumi spordisuunale vastu põhikooli lõpetanud ja sportlike huvidega õpilasi, nii noormehi kui neidusid. Spordialad:

Vabamaadlus
Jalgpall
Kergejõustik

Uute spordialadena:
Võrkpall
Squash

Pakume õppeaastal spordisuuna õpilastele:
- majutust Tääksi õpilaskodus (wifi, saun, jõusaal, 2-4 kohalised toad, TV jm)
- kaasaegseid treeningtingimusi
- treeningud kuni 6-korda nädalas
- toitlustust koolipäevadel 4 korda päevas
- transport kooli ja õpilaskodu vahel
- transport treeningutele

Avalduste vastuvõtt Suure-Jaani gümnaasiumisse  20.03-20.08.2017.

Suure-Jaani gümnaasiumi spordisuuna avatud uste päev toimub
kolmapäeval, 12.04.2017 algusega kell 10.

Võimalus osaleda spordiala treeningul välitingimustes.
Võtke kaasa spordialale kohased sisejalatsid ja välised jooksujalatsid, pesemisvõimalus peale treeningut.


Info:
Evald Sepp
Suure-Jaani gümnaasiumi direktor
telefon 5698 1614
direktor@sjg.edu.ee
 

 


Apteek suletud

Laine Apteek OÜ apteek Suure-Jaanis Tallinna tänav 10 on 23. märtsil - 5. aprillil 2017 suletud.

Lapsevanemaid oodatakse aktiivselt osalema

Sel nädalal -  27. märtsist kuni 2. aprillini - toimub Suure-Jaani vallas järjekordne haridusvaldkonna tagasiside uuring. Uuring viiakse läbi vallavalitsuse tellimusel - koolides kolmandat korda, lasteaedades teist korda. Uuringu käigus oodatakse tagasisidet kõigilt lapsevanematelt. Kui peres on nii lasteaia- kui koolilapsi, palutakse lapsevanematel vastata mõlemale küsimustikule. Kutse vastamiseks lasteaedade teemal saadetakse lapsevanematele e-postiga, koolide küsimustikule vastamiseks vajalik info on üleval Stuudiumis ja E-koolis.

Vallavanem Tõnu Aavasalu: "Head lapsevanemad, ootame teid kõiki kindlasti tagasisidet andma. Ainult lapsevanema, kooli, lasteaia ja vallavalitsuse tihedas koostöös saab sündida hea haridusteenus."

Lisaks lapsevanematele vastavad küsimustikele koolide ja lasteaedade töötajad ning 5.-9. klasside ja gümnaasiumi õpilased. Uuringu viib läbi firma Innovatiivne Arengupartner konsultant Margus Nurk - Suure-Jaani vallale esitatakse uuringu kokkuvõtvad tulemused. Need aitavad välja selgitada iga kooli ja lasteaia tugevad küljed ning arenguvõimalused. Üldiseid kokkuvõtteid tutvustatakse lapsevanematele ja need avaldatakse ka valla koduleheküljel.

Eelmised analoogilised uuringud viidi läbi 2013. (koolid) ja 2015. aastal (koolid ja lasteaiad). Uus uuring annab lisaks hetkeolukorrale võimaluse võrrelda, kuidas olukord on ajas muutunud.

 

 


Suure-Jaani Kool ja Suure-Jaani Gümnaasium saavad uue direktori

27. märtsil on Suure-Jaani Kooli direktor Mari-Liis Sults, kes töötab Tallinna Kunstigümnaasiumi juhina; Suure-Jaani Gümnaasiumi direktor on Sirje Toomla, kes töötab Haabneeme kooli direktorina.

Suure-Jaani kooli direktor Epp Välba on sel päeval Valga Gümnaasiumi asendusdirektor, gümnaasiumi direktor Evald Sepp on vahetusdirektoriks Tallinna Kunstigümnaasiumis.

 

27. märtsil 2017 vahetavad 14 koolijuhti üle Eesti üheks päevaks oma töökoha.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ja SA Innove programmi „Alustavate koolijuhtide arenguprogrammi" 1. lennu lõpetanud koolijuhid tegutsevad ka pärast arenguprogrammi lõppu. Sel õppeaastal kohtutakse iga kahe kuu tagant tänu SA Innove struktuuritoetuse „Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine koostöövõrgustike kaudu".

Pärast arenguprogrammi lõppu leppisid osalejad kokku, et kavatsetakse üksteist toetada ka edaspidi – koolijuht on mitmetes asjades majas üksi ning sageli on kõige parem arutada just nende kolleegidega, kes on jõudnud enda töös sama kaugele. Koos arutades tekib ühine nägemus hariduse arengusuundade kohta. Koos saab välja mõelda ka võimalused ning tööriistad kuidas neid muudatusi ellu viia, sest arvatavasti keegi on juba midagi alustanud või lõpetanud ning oskab oma kogemustest rääkida.

Alustavate koolijuhtide programm on seega loonud võimaluse, kus haridusjuhid erinevatest piirkondadest saavad õppida üksteise kogemustest ning jagavad endapoolseid häid praktikaid, mida on võimalik rakendada teistes koolides. Ollakse üksteisele toeks nii haridusstrateegiliste plaanide koostamisel kui ka majanduslike lahenduste optimeerimisel. Ühised arutelud koolitustel suunavad osalejaid uute ja mõjusate lahendusteni. Nähakse võimalust juba sünergiliselt töötava grupi ühisarutelude jätkamiseks läbi koolituste ja kohtumiste.

Erinevaid avaldatud artikleid ning koos koondatud mõtteid jagatakse oma vastloodud ja arenevas blogis saravadkoolijuhid.wordpress.com Blogis on ka näha, kes on teineteise koolide asendusdirektoriks 27. märtsil.

Koolivahetuse eesmärgiks on tutvuda teise kooli kultuuri ja kollektiiviga. Asendusdirektor teeb kõiki tegevusi, mida „kohalik" direktor sh osaleb koosolekutel, ümarlaudadel jne. Asendusdirektoril ei ole allkirjaõigust teises koolis.

Koolijuhtide arenguprogrammist saab täpsemalt lugeda HTM-i kodulehelt
https://www.hm.ee/et/tegevused/opetaja-ja-koolijuht/alustavate-koolijuhtide-arenguprogramm

 


 


20 000 inimesel on madalapalgalise tagasimakse taotlus esitamata

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel ei ole ligi 20 000 inimest, kellel võib olla õigus taotleda madalapalgalise tagasimakset, veel e-maksuametis/e-tollis oma tuludeklaratsiooni ega tagasimakse taotlust esitanud. Viljandi maakonnas on tuludeklaratsioon ja taotlus esitamata veel 609 inimesel.

Oma tulud tuleb deklareerida ja taotlust saab esitada kuni 31. märtsini. MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on taotluse mittetäitnute seas palju neid, kes eelmistel aastatel ei ole pidanudki oma tuludeklaratsiooni esitama ja seetõttu on see ka tänavu tegemata jäänud. „Alates järgmisest nädalast saadame nendele inimestele ka otsepostituse, et nad oma tuludeklaratsiooni sel aastal ära täidaksid," märkis Liivamägi.

„Kui täisealine inimene on eelmise aasta jooksul töötanud täiskohaga vähemalt kuus kuud terve kalendrikuu vältel ja saanud brutotulu kokku alla 7817 euro, siis soovitame kindlasti enne 31. märtsi e-MTAs oma tuludeklaratsioon kinnitada. Kui peale seda avaneb võimalus esitada ka madalapalgalise tagasimakse taotlus, siis kinnitada ka see," rääkis Liivamägi.

Madalapalgalise tagasimakse saamise eelduseks on tuludeklaratsiooni esitamine ja seejärel saab tagasimakse õigust omav inimene teha taotluse e-maksuametis/e-tollis. „Ilma kinnitatud taotluseta madalapalgalise tagasimakset me inimesele teha ei saa," ütles Liivamägi.

Toetuse taotluse saab esitada pärast seda, kui olete tuludeklaratsiooni e-maksuametis/e-tollis ära kinnitanud. Kui olete Maksu- ja Tolliameti andmetel tulu kriteeriumi täitnud (aastane tulu jäi alla 7817 euro), siis kuvatakse tuludeklaratsiooni viimasel lehel info madalapalgalise töötaja toetuse kohta ja teksti juures on eraldi olemas link, millele vajutades saate edasi liikuda taotluse esitamise juurde. Siis kontrollib Maksu- ja tolliameti süsteem veel üle, kas olete ka kõik teised kriteeriumid täitnud ja seejärel saate oma taotluse ära kinnitada ja siis näete kohe ära ka oma tagasimakse suuruse.

Kui nüüd juhtub, et taotlus jääb mingil põhjusel sellisel viisil esitamata – ei pannud teksti tähele vms, siis on teine võimalus logida pärast tuludeklaratsiooni esitamist uuesti e-maksuametisse/e-tolli sisse, valite menüüst „Töötamine ja väljamaksed" ja seejärel menüüst „Madalapalgaliste toetus". Siit edasi saate vaadata, kas täidate toetuse saamise tingimused ja siis juba sealsamas taotluse esitada.

Taotluse saavad esitada vaid need inimesed, kes täidavad Maksu- ja Tolliameti andmetel toetuse saamise tingimused, teistel seda esitada ei ole võimalik. Tänase seisuga on madalapalgalise tagasimakse taotluse esitanud 67 000 inimest, kellele kuulub hetkeseisuga tagastamisele 24,7 miljonit eurot. Lõplik tagasimakstav summa selgub mais, kui maksu- ja tolliamet arvutab kontrollitud tuludeklaratsioonide andmete põhjal välja toetuse suuruse ning alustab väljamaksete tegemist. Küsimuste korral on abiks maksu- ja tolliameti infotelefon 880 0811.

 


Triinu Johanna Sepp oli oma vanuserühmas parim

Suure-Jaani kooli 3. klassi õpilane Triinu Johanna Sepp, kes õpib laulmist Suure-Jaani muusikastuudios, jõudis Laulukarusselli 2017 finaali ja tunnistati žürii poolt keskmise vanuserühma parimaks.
Finaalis esitas Triinu oma isa laulu "Me oleme head", millele ta koos isaga ise sõnad kirjutas. Triinu esinemise õnnestumisele aitasid laval kaasa nii isa kitarril kui taustalauljatena ema ja juhendaja
 Ele Millistfer.

Triinu Johanna osales Laulukarussellil juba kolmandat korda, 2015. aasta Laulukarussellil saavutas ta nooremas vanusegrupis esimese koha.
 

 


"Köleri kaabu" leidis omaniku

Köleri päeval "Johann Köler 191" Vastemõisa rahvamajas andsid Köleri Muuseumi Ühingu esindaja, Lubjassaare talu perenaine Linda Köhler ja Aate-Heli Õun  Johann Köleri Fondist üle järjekordse preemia "Köleri kaabu". Preemiale pretendeerisid kõik Suure-Jaani Kooli Vastemõisa tegevuskoha õpilased, kelle töid sai ka rahvamaja fuajees näha.
Sel korral pälvis suure kunstniku mälestuseks väljaantava auhinna 8-aastane Taavet Veermets.

 

"Köleri kaabut" annab Köleri Muuseumi Ühing välja aastast 1999. Alustati joonistusvõistlusest Kildu koolist, aastaks 2006 kasvas sündmus juba kogu Viljandi maakonda hõlmavaks, seejärel tuli aga ettevõtmisesse paus - nüüd anti välja üheksas "Köleri kaabu".


Triinu Johanna Sepp pääses Laulukarusselli finaali

Sellel aastal esindab Laulukarusselli finaalis Viljandi maakonda - ja Suure-Jaani valda - Suure-Jaani kooli 3.a klassi õpilane Triinu Johanna Sepp. Triinu õpib laulmist Suure-Jaani muusikastuudios, tema juhendajaks on Ele Millistfer.

Triinu Johanna osaleb Laulukarussellil juba kolmandat korda, eelmisel korral (Laulukarussell 2015) saavutas ta nooremas vanusegrupis esimese koha.
Laulukarusselli finaalsaade on ETV otseetris 19. märtsil kell 19.10.
 
 
Laulukarusselli poolfinaal:

 

FOTO: ETV arhiiv


Suure-Jaani õpetajad on teatrifestivali laureaadid

Suure-Jaani õpetajate teatritrupp osales XIX üleriigilisel õpetajate teatrifestivalil "Sillad" ja pärjati ühena viiest laureaaditiitliga.

Publikule esitati ühisloomingut "Suur vahetund", mille žanrimääranguks on kirjutatud "loodetavasti komöödia". Tüki lavastas Andres Oja. "Suur vahetund" pälvis mitu tunnustust ka teistelt osalenud truppidelt.

Õpetajate teatrifestival toimus Viljandis juba 19. korda ja tõi kahel päeval vaatajate ette 18 truppi. Seekord oli teemaks "Teater on vihkamise vastand".


Peagi peaks selguma Suure-Jaani tervise- ja külastuskeskuse ehitusmaksumus

Valmis  Novarc Group AS poolt koostatud Suure-Jaani tervise- ja külastuskeskuse põhiprojekt. Põhiprojekti ekspertiisi ja omanikujärelvalve teostaja leidmiseks viidi läbi hange, mille võitis P.P. Ehitusjärelevalve OÜ.

Rahandusministeerium on teinud rahastamisotsuse tervisekeskuse ehitamiseks – tööde tähtajaks on august 2018.

Ehitaja leidmiseks toimub riigihange, mis koosneb kolmest osast: I osa tervisekeskuse ehitus koos ujula, kiirabi ja politseiruumidega, II osa külastuskeskus, III osa külastuskeskuse õueala.

27. märtsiks peaks selguma võimalik ehitusmaksumus.  Seejärel saab volikogu oma 30. märtsi istungil otsustada, kas anda vallavalitsusele luba ehitusleping sõlmida.


Eelarve võeti vastu

Suure-Jaani Vallavolikogu kehtestas Suure-Jaani valla 2017. aasta eelarve tulude-kulude üldsummas 6 891 489 eurot.

Vallavanem Tõnu Aavasalu sõnul toetab vastuvõetud eelarve noori peresid ja elukeskkonna arendamist.

"Suure-Jaani vallavolikogu oli eelarvet vastu võttes  üksmeelsem kui kunagi varem. Lisaks tavapärastele kulutustele peeti selle aasta eelarves tähtsaks noorte perede toetamist. Kui perest käib valla lasteaias rohkem kui üks laps, siis on pere tulevikus alates teisest lapsest kohatasu maksmisest vabastatud.

Jätkatakse hajaasustuses elavate inimeste toetamist veetrasside ja reoveepuhastite rajamisel, teede ehitamisel ning  kiire interneti viimist Tääksi-Aimla piirkonda.

Täiendav toetus anti koolidele tugispetsialisti tööle võtmiseks, kuna õpilaste hulk, kes sellist teenust vajavad, on iga aastaga suurenenud.

Vallalt palka saavate töötajate palgafond suureneb keskmiselt 5%, suurem tõus ootab miinimumpalgalisi ja raamatukogutöötajaid.

Selle aasta kõige suurem investeering on kavandatud tervise- ja külastuskeskuse ehitamiseks. Valmis on põhiprojekt ning järgneb projekti ekspertiis ja ehitushange. Kui pakkumised vastavad meie rahalistele võimalustele, peaks ehitustööd algama maikuus.

Kokkuvõtteks võib lubada, et selle aasta eelarve on tasakaalus ja peab tähtsaks inimest – et kõigil oleks meie vallas hea elada. Ei ole tähtis, kas elad maal või asulas, igal pool peavad olema head tingimused. Toetame lastega peresid ja ehitame valmis tervisekeskuse, mis aitaks meie inimestel püsida terve.

Tänan volikogu selle üksmeelsuse eest!"

 

 


Eesti Vabariigi aastapäeva aktustel kõnelejad selgunud

Suure-Jaani gümnaasiumi ja Suure-Jaani kooli 9. klassi noored osalesid traditsioonilisel kõnevõistlusel. Seekord oli kõne teemaks "Eesti loost ja lootusest".

Žürii ja kaasõpilaste ette astusid  Andreas Päeva, Piret Pärnaku ja Teele Siim 9. klassist; Kaimar Ennika 10. klassist; Greete Soha ja Marten Ritson 11. klassist ning Andrea Maris Aule ja Kristo Madison 12. klassist.

Kõnevõistluse võitjaks tunnistati Kaimar Ennika, teise koha pälvis Andrea Maris Aule. Mõlemad noored saavad võimaluse esitada oma kõne Suure-Jaani gümnaasiumi ja kooli Eesti Vabariigi 99. aastapäeva aktusel. Kaimar Ennika kõneleb ka Suure-Jaani valla Eesti Vabariigi 99. aastapäeva aktusel Lembitu platsil.

Aktus Lembitu platsil toimub 24. veebruaril kell 13. Pidukõnedele  ja pärgade asetamisele lisaks süütavad Suure-Jaani valla koolide 1. klasside õpilased oma riigi auks 99 sünnipäevaküünalt ja Suure-Jaani gümnaasiumi 12. klassi noormehed loevad ette Vabadussõjas langenute nimed. Kõigile aktusel osalejatele pakutakse sünnipäevakringlit ja teed.

Kell 14.30 ootab Suure-Jaani Muusikastuudio Kondase maja sinisesse saali, kus toimub sünnipäevakontsert. Kõneleb Kristi Sääsk.

 

 


Vallavalitsus ootab 1. aprilliks avaldusi tolmutõrjetööde teostamiseks

Suure-Jaani Vallavolikogu 21.06.2016 määrus nr 52 ,,Suure-Jaani valla teedel tolmutõrje läbiviimise kord" reguleerib valla eelarvest tolmutõrje rahastamise tingimusi kruusakattega kohalikel teedel ja erateedel, mis on määratud avalikult kasutatavateks teedeks.

Tolmutõrjetöid teostatakse üks kord aastas – kuni 1. juunini 2017. Töid tehakse üksnes teematerjali optimaalse niiskustaseme tingimustes ühe nädala jooksul peale teede profileerimist. Vallavalitsuse poolt tellitava teenusega hõlmatakse teelõigud järgmistel tingimustel:
 1) hõlmatav teelõik on pikkusega kuni 200 meetrit;

 2) elamu asub teele lähemal kui 50 m.

Tolmutõrjetööde teenuse saamiseks tuleb kinnistu omanikul esitada 1. aprilliks vallavalitsusele kirjalik sooviavaldus ning seejärel tasuda vallavalitsuse poolt esitatud arve alusel omaosalus 25% teostatud töö maksumusest. 

 


Kultuuripreemiad 2016 selgunud

18. veebruaril Vastemõisa rahvamajas toimunud isetegevuslaste kontsert-peol anti kätte ka Suure-Jaani valla kultuuripreemiad 2016.

Kultuurielutöö preemia pälvis sel korral kaks inimest: puhkpilliorkestri dirigent Rein Vendla ja spordielu edendaja ning -võistluste korraldaja Hugo Hommik.

Rein Vendla on Sindi linna aasta inimene 2004, saanud Pärnu linna Muusika aastapreemia 2006, Suure-Jaani valla kultuuripreemia 2009 ja Viljandimaa rahvakultuuriauhinna 2011. Igal nädalal sõidab ta maha 180 kilomeetrit, et juhendada üht Suure-Jaani valla kollektiivi ja noori algajaid huvilisi.

Võib öelda, et tema teekond sai alguse Kildu koolis, kus Rein mängis orkestris klarnetit. Täna võtab ta vajadusel tihedamini kätte altsaksofoni. Pillimängupisikuga on Rein nakatanud kogu oma pere: naise, lapsed, nende elukaaslased ning lapselapsed. Ise on ta mees nagu orkester. Olnud Nissi kultuurimaja direktor, Tõstamaa Seltsimaja juhataja, Sindi Muusikakooli õpetaja ja paljude-paljude puhkpilliorkestrite dirigent: orkester „Pärnu", Nissi puhkpilliorkester, Tõstamaa puhkpilliorkester, Pärnu Noorte Puhkpilliorkester, Pärnu Muusikakooli puhkpilliorkester, Koidul Gümnaasiumi puhkpilliorkester, Ülejõe Gümnaasiumi puhkpilliorkester, Suure-Jaani Gümnaasiumi puhkpilliorkester, bigbänd Suure-Jaani, Suure-Jaani kultuurimaja puhkpilliorkester.

Esinemised on Rein Vendla orkestreid viinud paljudesse välisriikidesse, aga juba kümme aastat on ta olnud ühe rahvusvahelise noorteorkestri dirigent. Rahvusvaheline noorte puhkpilliorkester Wersalinka ühendab Suure-Jaani valla ja Pärnumaa noori ning kümne aasta jooksul rohkem kui tosinat noorteorkestrit Poolas, Valgevenes ja Ukrainas.

Mitmel aastal on Rein olnud Viljandimaa puhkpillipäeva korraldaja. Puhkpillimuusikata ei möödu Suure-Jaanis ei laulu- ja tantsupidu ega pidulikud aktused Lembitu platsil.

 

Hugo Hommik on endiselt väsimatu ja teda jätkub igale poole – kuigi tal täitus juba 75 eluaastat. Spordi juurde sattus ta pärast sõda, kui hakkas koos vendadega leitud kahurikuuli tõukama. Kaks aastat hiljem kinkis õemees talle malenupud ja ta hakkas malesaladusi uurima.

Hugo on Viljandi maakonna meister võrkpallis – aastal 1960; 3000 m takistusjooksus – aastal 1975 ja välkkabes – aastal 2004. Praegu on tema meelisaladeks kabe, male, petank, mälumäng ja kalapüük. Kõigi nende alade võistlusi on ta pikkade aastate jooksul ka ise korraldanud.

Hugo õlul on spordiklubi Vanad Olümpiaalad vedamine ning kergejõustiku-,  võrkpalli-, Lehola-Lembitu mängude kabevõistluse ja mitmete teiste võistluste korraldamine. 2016. aastal toimus juba 40. traditsiooniline maleturniir Lehola-Lembitu Ratsu. Juhan Aidaku mälestusturniir kabes toimus 15. korda, Vanade Olümpiaalade kergejõustikuvõistlus on toimunud  29 korda.

43 aastat korraldatakse piirkonnas Lehola-Lembitu mänge. Hugo Hommik on olnud nii korraldaja, kohtunik kui kaasalööja. Ta osaleb aktiivselt valla esindusvõistkondades – nii Eesti talimängudel, Sakala mängudel kui teistel võistlustel.

Hugo on ka Suure-Jaani Huvikooli male- ja kabeõpetaja. Ta on talletanud väga paljude alade kohta järjepidevalt põhjalikku statistikat, luues nii korralikud andmebaasid Suure-Jaani valla spordivõistluste tulemustest.

Spordipisikuga on Hugo nakatanud ka oma 6 last ja lapselapsed.

 

2016. aasta kultuuripreemiad pälvisid:

Hillar Mutli – kohaliku ajaloo koguja ja kirjapaneja;

Laura Nurmsalu – olümpiamängudel osalenud sportlane;

Tiit Vunk  – sudokude lahendamise maailmameister;

Leili Kuusk – pikaaegne ajalehe Leole toimetaja.

Hillar Mutli on aastaid olnud aktiivne koduloo uurija ja kirjapanija. Ta on kogunud aukartustäratavalt suure hulga omakandi inimeste mälestusi ja vanu fotosid. Kogutut ei ole ta vaid endale hoidnud – ta on kohalikust ajaloost kirjutanud ajalehes Leole ja käinud rääkimas lastele koolis, mille ta ise umbes 60 aastat tagasi lõpetas. Hillari kogutud materjale on kõik saanud uurida külapäevadel ja muudel kokkusaamistel. Lisaks küsimisele nende käest, kes veel mäletavad, on ta uurinud arhiivimaterjale. Nii on Hillar Mutli südamlikus ja pisut nukras stiilis kokku kirjutanud mitu sadade lehekülgede paksuse raamatu käsikirja, millega huvilistel on võimalik raamatukogus tutvuda või neid kirjutajalt endale tellida. Lugeda saab nii Tääksi haiglast, Kuhjavere algkoolist, Aimla küla ajaloost kui Tääksi ajaloost.

Laura Nurmsalu treener on avaldanud arvamust, et nii väikesest maakohast nii kaugele jõuda on uskumatu. Seda enam, et sporditegemisele lisaks on Laura Tartu Ülikooli eripedagoogika tudeng ja töötab täiskohaga erivajadustega laste koolis. Spordiala liidu kodulehelt võib lugeda, et tema isiklikud rekordid erinevates harjutustes on 1281, 647, 324, 321 ja 339 silma. Kadettide maailmameistrivõistlustel saavutas ta 2011. aastal 17. koha, juunioride MM-il 2013. aastal  9. koha, täiskasvanute klassis EM-il 2016. aastal 17. koha ning naiskondlikult ja segavõistkondlikult 9. koha.

Türgis Antalyas toimunud Rio olümpiamängude kvalifikatsiooniturniiril võitis Laura individuaalturniiri ja tagas sellega endale pääsme Rio mängudele. Rio de Janeiro olümpiamängude naiste vibulaskmise võistlusel oli Laura Nurmsalu tulemuseks 625 silma ja 33. koht.

Tiit Vunk võistleb alal, mis ei kuulu olümpiaprogrammi. Kuigi võib öelda, et tegemist on mänguga, peetakse sellel alal maailmameistrivõistlusi. Sudoku on mõttemäng, mis on eriti populaarne spordiala Aasias. Tiit jõudis maailmameistrivõistlustel esikolmikusse esimest korda 2011. aastal, olles selleks ajaks harjutanud neli aastat.  Järgnesid kaks hõbemedalit. 2016. aastal toimusid maailmameistrivõistlused  Slovakkias, kus võistles 214 inimest 30 riigist. Tiit Vunk oli ainuke, kes finaalis kõik ülesanded ajalimiidi sees ära lahendas. Nii tuligi kauaoodatud sudokude lahendamise maailmameistritiitel individuaalarvestuses.

Leili Kuusk on kohal paljudel vallas toimuvatel üritustel. Vahel on ta organisaatorite hulgas, aga enamasti on tal fotoaparaat. Suure-Jaani valla kodulehtedel on vaadata kokku rohkem kui 45000 fotot pea 700 sündmuselt, mis on seotud Suure-Jaani vallaga. Tema kirjutatud toimunud või ees ootavate ettevõtmiste kajastusi ja fotosid on ilmunud ajalehtedes-ajakirjades Sakala, Reisimaailm, Loodusesõber, Sirp, Muusika, Eesti Kirik, Kesknädal, Maale, … Ja muidugi Leoles. Kui 2013. aasta lõpus ühe valimisperioodi kohta statistikat tehti, siis selgus, et nelja aasta jooksul oli Leili kirjutanud Leolesse 116 artiklit. Esimene tema kirjutatud lugu ilmus Leoles 2001. aasta märtsis.

2016. aasta n-ö ümmargused numbrid ajalehega seoses on 200 ja 175. Detsembri lõpus toimetas Leili Kuusk 175. Leole numbrit – ajaleht ise aga tähistas eelmisel aastal juba 200. numbri ilmumist.


Seekord oli parim MARU, juhib endiselt "Loits ja sõbrad"

Suure-Jaani valla mälumängusarja teise hooaja teise mängu parim oli võistkond MARU (46 punkti). Osalenud üheksa meeskonna vahel oli tihe rebimine, mida näitab seegi, et mitmed kohad läksid jagamisele. 2.-3. tulid 43 punktiga meeskonnad Jaamakad ja Kirm. 4.-5. kohta jagasid 42 punkti teeninud võistkonnad Lõuna ning "Loits ja sõbrad". Kuuendaks jäi 41 punktiga võistkond PMS. 7. ja 8. koht läksid jälle jagamisele: 40 punkti teenisid LPP ja "Õhtused mõtlejad". 9. oli 34 punktiga võistkond Ilmatar.  

Kahe vooru kokkuvõttes juhib ühe punktiga võistkond "Loits ja sõbrad", kes võitis 1. mängu (kahe vooru kokkuvõttes 88 punkti). Teine on võistkond Jaamakad 86 punktiga. Kolmandat ja neljandat kohta jagavad Lõuna ja MARU 83 punktiga. Järgnevad Kirm (79 punkti), PMS (74 punkti), LPP (72 punkti), "Õhtused mõtlejad" (68 punkti), Ilmatar (65 punkti) ning vaid ühest mängust osa võtnud võistkond "Vastust teab vaid tuul" (35 punkti). 

 


Suure-Jaani vald osaleb Tourestil

Suure-Jaani vald osaleb Viljandimaa boksis 10.-12. veebruaril Tallinnas toimuvad turismimessil Tourest.

Tutvustatakse ja jagatakse materjale valla 2017. aasta tähtsündmuste ning turismiteenuseid pakkuvate ettevõtjate kohta.

17.-23. juunil toimub XX Suure-Jaani muusikafestival. Messil jagatakse n-ö trükisooja festivali kava ning on võimalik soetada endale soodushinnaga muusikafestivali pass ja Päikesetõusukontserdi piletid.

Sügisel möödub 800 aastat Madisepäeva lahingust. Selle sündmuse tähistamiseks valmib Lõhavere linnamäel Urmas Lennuki kirjutatud suvelavastus eestlaste vanemast Lembitust. Etenduse lavastab Peep Maasik ning seda saab vaadata 18., 19. ja 20. augustil. Suvelavastuse pileteid saavad huvilised endale soetada alates aprillikuust.

5. ja 6. augustil ootavad Suure-Jaani valla aiandustalud avatud aedade päevale. Külalisi ootavad siis Energia talu, Asu talu, Kaevandi aed, Nõrga talu ja Rohekalda aiand. 23. juulil toimuval üle-eestilisel avatud talude päeval osalevad Energia talu, Kaevandi aed, Nõrga talu ja Rohekalda aiand.

Suure-Jaani vallast osalevad messil ka Olustvere mõis ja Energia talu. Olustvere jagab Viljandimaa boksis infot mõisa kohta ning pakub maitsmiseks kodade tooteid. Energia talu osaleb Eesti Toidutee raames.

 

Viljandimaa boksi kõige silmatorkavamaks muudatuseks võib pidada seda, et paljude poolt oodatud traditsiooniline Viljandimaa õnneloos - iga loos võidab -  toimub Clerevoni pakiroboti kaasabil.

 

 


Sürgavere raamatukogus oli pidulik päev

2. veebruari lõuna ajal oli Sürgavere raamatukogu siginat-saginat täis. Varem Sürgavere spordihoones töötanud raamatukogu kolis aasta alguses Sürgavere kooliga ühe katuse alla. Nüüd avatigi pidulikult vastsisustatud ruumid, tänati abilisi ning sooviti edu Piret Luubile, kes edaspidi Sürgaveres lugejaid teenindab.

47 aastat töötas raamatukoguhoidjana Anu Ojamäe, kes hiljuti pensionile jäi ja keda nüüd tehtud töö eest tänati. Anule olid tulnud esinema nii Sürgavere lasteaia kui kooli lapsed. Oma raamatut luges Anule kohalik lastekirjanik Heidi Raba ja luuletusi Suure-Jaani raamatukogu raamatukoguhoidja Kalli Kuhi. Häid sõnu ütlesid valla teiste raamatukogude töötajad, Viljandi linnaraamatukogu ja Viljandi maavalitsuse esindus ning kohalik külaselts. Suure-Jaani Vallavalitsuse tänukirja andis üle vallavanem Tõnu Aavasalu.

 


Nimekonkurss

31. jaanuaril oli tähtaeg, et esitada tulevasele Suure-Jaani tervise- ja külastuskeskusele omapoolne nimepakkumine.

Selleks tähtajaks laekus kokku 67 nimepakkumist 36 inimeselt/perekonnalt. Pakkumisi tegid kohalikud inimesed, aga neid tuli näiteks ka Viljandist ja Tallinnast. Enamus ettepanekute tegijaid olid oma valikut põhjendanud.

Lähemal ajal koguneb vallavalitsuse poolt moodustatud ajutine nimekomisjon ja selgub, kas pakutud nimede hulgas leidub sobiv/sobivaid.

 

 


Muudatused Suure-Jaani kalmistute haldamisel

Matmislube ja platsitunnistusi Suure-Jaani kalmistutele väljastab AS Suure-Jaani Haldus.

Aktsiaseltsi Suure-Jaani Haldus kontor asub Suure-Jaanis aadressil Lai tänav 18 ja on avatud tööpäevadel kell 9–12 ja 13–16. Palume kohtumine eelnevalt telefoni teel kokku leppida.

Info telefonil 507 2056 ja e-posti aadressil haldus@suure-jaani.ee

 

Kalmistute, maetute ja platside kohta on võimalik infot leida kalmistute kodulehel   www.kalmistud.ee


Lahmuse koolis on loendamatu hulk lumememmesid

Kuigi lund napib, toimub Lahmuse koolis lumememmede nädal.

Lumememmesid on valmistanud nii õpilased, õpetajad kui kasvatajad. Materjalide osas ei ole fantaasiat kokku hoitud. Memmi on nii taaskasutatud materjalist, tootmisjääkidest kui kasutamist ootavast materjalist: paberist, lõngast, puidust, riidest, nööpidest, plasttopsidest ja taldrikutest, purkidest ja pudelitest, õhupallidest, patjadest, munarestidest jm. Memmi on nii kahe- kui kolmemõõtmelisi.   Kõige väiksemad memmed on vaevu sõrmeotsa suurused - kõige suuremad aga inimese kõrgused.

Kokku sai lumememmi kooli saali nii  palju, et keegi ei ole neid siiani täpselt kokku lugeda suutnud. "Üle kahesaja on neid kindlasti", ütles direktor Jüri Hansen.

Vaata ka siia

 

 


Rohelise Jõemaa infopäev Suure-Jaanis

Suure-Jaani vallavalitsuse saalis toimub 6. veebruaril 2017 kell 17-19 Rohelise Jõemaa infopäev.

Teema: märtsis ja oktoobris 2017 toimuvate taotlusvoorude info ja taotlemise tingimuste tutvustus. Toetusmeetmed ja nõutavad dokumendid, nõuded taotlejale ja taotlusele.

Eesmärk: tagada taotlejale kohaliku valla tasandil taotlusvooru info ja taotlemise tingimuste tutvustus, võimaldada soovijaile individuaalne konsultatsioon.      

Konsultatsioonideks palume eelnevalt aeg broneerida Aino Viinapuu telefonil 528 1275. Konsultatsioonid toimuvad enne infopäeva vastavalt broneeritud kellaaegadele või  vastavalt kokkuleppele.

Infopäev ja konsultatsioonid on tasuta.

Alus: Maaeluministri 23.10.2015 määrus nr 11 "Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus".

Baasinfo kättesaadav www.joemaa.ee kodulehel rubriigis taotlejale, taotlusvoorud ja strateegia.                                                         

 

Infopäeva korraldamine toimub koostöös Suure-Jaani  Vallavalitsusega.

Kontakt: Aino Viinapuu, Rohelise Jõemaa Koostöökogu juhatuse liige, tel. 528 1275.