Uudised ja teated

Madisepäeval mälestatakse Lõhavere linnamäel Lembitut

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda annab teada, et  neljapäeval 21. septembril toimub Lembitu mälestamiseks kombetalituse ja kõnekoosoleku Lõhavere linnamäel, Lembitu linnuses.

Sel päeval möödub 800 aastat Madisepäeva lahingust, milleks Sakala vanem Lembitu suutis kokku koguda pea kogu Eesti mandriosa malevad. See oluline hetk muistses vabadusvõitluses lubab Lembitut pidada ka kogu Maavalla vanemaks. Lembitu ise langes ses lahingus.
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda korraldab koostöös Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi, Kaitseliidu, Suure-Jaani valla ja gümnaasiumiga Lembitu mälestamiseks kombetalituse ja kõnekoosoleku Lõhavere linnamäel, Lembitu linnuses.

Kangelase meenutamine algab kogunemisega kell 12.30, mälestustuli süüdatakse kell 13.00. Mälestussõnavõttudega esinevad Maavalla Koja vanem Madis Iganõmm, Kaitseliidu Vanemate kogu liige Aivar Riisalu ja Suure-Jaani vallavolikogu esimees Arnold Pastak.
Kõnekoosoleku alustab Ain Mäesalu Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudist ettekandega „Mida me teame Lembitust?" ja lõpetab Suure-Jaani gümnaasiumi õpilane, kes annab Lembitule tulevikku ulatuva mõõtme. Ain Mäesalu korraldab ka ekskursiooni linnamäel.


Lembitu 800. surma-aastapäev ei ole ainult kangelase langemise aastapäev. See on eestlaste ühise vastupanu aastapäev. Pärast seda kaotatud lahingut kulus meie maa alistamiseni veel kümme aastat.
Juhan Luiga on kirjutanud: „Lembit langes; kaotus oli suur. Aga Lembitu maleva ei olnud mitte löödud: 6000 mehest langes ainult 1000 … . Kolme päeva pärast pakub Lembitu vend Unnepeve rahu, palub uuendada rahu, mis tehtud kahe aasta eest. Sakslased võtavad pakkumise nähtaval healmeelel vastu. Lepitakse õige kiirelt kokku: kapitulatsioonist ei ole juttugi.
Eestlaste maleva läheb ka sellelt võitlusväljalt auga." Meie maa vallutamiseks kulus sissetungijatel palju rohkem aega kui lõunapoolsete naabrite alistamiseks. See teadmine lisas meie esivanematele kindlust ja jõudu iseseisvuse väljakuulutamisel 100 aastat tagasi.


Lisaks toimub õhtul kell 17 kohaliku kogukonna algatusel Lembitu meenutamine Vanamõisa Tammemäe hiies. Rahvapärimuses on Tammemäge peetud ka Lembitu kalmuks.

Andres Heinapuu
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja kirjutaja
aheinapuu@gmail.com,
Info:
https://www.facebook.com/events/1865942480387931/
Meenutamine Tammemäel: Olga Sööt 5885 3117

 

 

 


Suure-Jaani valla ettevõtluskonverents

Ettevõtluskonverents
4. oktoober 2017
Suure-Jaani kooli aulas

Noortele
9.30–9.35 Avamine
9.35–10.05 Unistustest eesmärkide täitumiseni – Riin Bonder
10.05–10.25 Algklasside õpilaste esitlused
10.25–11.25 Meenekonkursi tööde esitlemine
11.25–12.30 Eneseusk – Ott Kiivikas

12.30–13.00 Saabumiskohv
13.00–13.15 Konverentsi avamine, meenekonkursi võitja väljakuulutamine
13.15–13.45 Ülevaade ettevõtlusest vallas – Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu
13.45–14.30 Turundamine uues olukorras,  Põhja-Sakala vald? – PhD  Garri Raagmaa
14.30–15.00 Ettevõtjana maailma vallutamas –  AS Cleveron juhatuse liige Arno Kütt            
15.00–15.15 Kohvipaus
15.15–15.35 Kutseõppe erinevad võimalused Olustvere  Teenindus- ja Maamajanduskoolis – Olustvere TMK direktor Arnold Pastak
15.35–16.10 Viljandimaa Arenduskeskuse võimalused – VAK-i juhataja Kaarel Lehtsalu
16.10–16.30 Suure-Jaani ettevõtlusala võimalused – Suure-Jaani vallavalitsuse arendusnõunik Kalevi Kaur
16.30–16.15 Suure-Jaani valla ettevõtjate tunnustamine – Suure-Jaani Vallavolikogu esimees Arnold Pastak ja vallavanem Tõnu Aavasalu            
16.15–17.00 Kokkuvõte ja konverentsi lõpetamine

Päeva juhivad Lembit Kruuse ja Kalevi Kaur


KOP infopäev tuleb Sürgaverega tutvuma

Viljandimaa Arenduskeskus annab teada:

On tulemas KOP infopäev + kodanikuühenduste koostöö mõttekojad
20. september kell 13.30 – 18.00
SÜRGAVERES, algusega Sürgavere koolimaja

Sellel aastal teeme seda teistmoodi.

Muudatused:

  • Kohtume Sürgaveres ja vaatame üle Aasta Külaks valitud kogukonna
  • KOP info saame kätte liikudes õues ühest punktist teisse. Vahemaad ei ole pikad aga väike jalutuskäik tuleb teha.
  • Igas punktis on erinevad küsimused KOP teemadel. Hiljem arutame need koos läbi. Parimatele ikka auhinnad !!
  • Peame aru ka teistel MTÜdele olulistel teemadel  – koolitusvajadused, erinevad kohtumised/koostöö võimalused, tunnustus-tänupäeva korraldamine 25 novembril

Kuidas kohale saab:

Sürgaverre saab sõita roniga 13.20 - 13.29
Tagasi bussiga 17.23 – 17.45
NB! Ka ühiskondlikus transpordis toimavad erinevad arutelud.
Registreerimisvormis saate teada anda, kas vajate abi kohale tulemisel.

Pane tähele
Selga mõnusad vastavalt ilmale riided !

Registreerimine siin

Lisainfo
Jaanika Toome
Viljandimaa Arenduskeskus
Kodanikeühenduste konsultant
5788 0245
433 0446
jaanika.toome@viljandimaa.ee

 


Põhja-Sakala vald tuleb Suure-Jaani sügislaadale

Pühapäeval, 17. septembril toimuval Suure-Jaani sügislaadal on lisaks traditsioonilisele  laadakaubale ja -programmile võimalik osa saada ka tulevase ühisvalla - Põhja-Sakala valla - tegemistest. Koos laada avamisega kell 10 algab kultuuriprogramm, mis kestab kuni kella 15ni ja kus lavale astuvad Suure-Jaani valla isetegevuslaste kõrval Kõpu lauljad, Kõo tantsijad ja pillimehed ning Võhma lauljad. Lisaks on lubanud laadal kohal olla ka Kõpu pitsameistrid ja Võhma osavnäpud.

Laadal on huvilistel võimalik tutvust teha ka 15. oktoobril toimuvatel valimistel Põhja-Sakala vallavolikogusse kandideerijatega. Laada peakorraldaja Rein Luubi sõnul on oma telgi lubanud püsti panna ja oma programme tutvustada nii valimisliidud - Koostöö ja Kogukonna Hääl - kui Reformierakond.

 

Suure-Jaani sügislaat toimub traditsiooniliselt igal aastal septembri kolmandal pühapäeval Suure-Jaanis Ilmatari platsil.  Laata korraldab Suure-Jaani vallavalitsus.
Päevajuht on Venno Loosaar, grillikoolitus Enn Tobrelutsult, kell 15 kontsert "Mulle meeldib maa" - Marko Matvere ja Peep Raun. Kirbuturg, batuudid, karusellid, loomad-linnud, töötoad jm. Laadapilet 2 eurot - piletiostjate vahel loositakse välja auhinnad. Peaauhinnaks AQVA Hotel&SPA pakett "Unustamatud elamused" kaheks ööks kahele.

Oktoobris ühinevad Suure-Jaani vald, Kõo vald, Kõpu vald ja Võhma linn üheks omavalitsuseks, mis hakkab kandma nime Põhja-Sakala vald. Ühinevas piirkonnas elab pisut üle 8300 inimese ja tulevase valla territoorium on 1153 km2.

 

Loe lisa http://www.suurlaat.eu/

 


Toimus liisuheitmine

Täna, 8. septembril kell 15 toimus Suure-Jaani vallamaja II korruse saalis liisuheitmine erakondadele ja valimisliitudele numbrite andmise järjekorra selgitamiseks.

Põhja-Sakala vallavolikogu kandidaatide nimedega ja registreerimisnumbritega saab tutvuda siin:

kandidaatide_koondnimekiri_KOV_405_Pohja-Sakala_vald.pdf

Komisjoni esimehe Veronika RIngo sõnul on kandidaadil õigus kolme päeva jooksul kandideerimisest loobuda.

 


Haridusküsimustega tegeleb Liivi Lindemann

Alates esimesest septembrist kuni k.a lõpuni tegeleb haridusküsimustega Suure-Jaani vallavalitsuses Liivi Lindemann.
Vastuvõtt vallamajas II korrusel kabinetis 210 teisipäeviti kell 9-12 ja 13-16. Kontakttelefonid 435 5433 ja 512 1637; e-post liivi@suure-jaani.ee

Liivi Lindemann on Olustvere Põhikooli direktor ja Suure-Jaani Vallavalitsuse liige.

 

 


Põhja-Sakala Vallavolikogu liikmeks kandideerib 99 inimest

Täna, 5. septembril oli viimane päev esitada kandidaate kohalike omavalitsuste volikogude valimisteks. Põhja-Sakala valla valimiskomisjon töötas kella 18ni.

Põhja-Sakala vallavolikogu valimisteks esitati komisjoni esimehe Veronika Ringo sõnul kandideerimisdokumendid 99 kandidaadi kohta (esitamise järjekorras):
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond - 2 kandidaati;
Valimisliit Koostöö - 47 kandidaati;
Eesti Reformierakond - 17 kandidaati;
Valimisliit Kogukonna Hääl - 32 kandidaati;
Eesti Keskerakond - 1 kandidaat.
Registreeritud Valimisliit Kõost Kõpuni kandidaate ei esitanud.
Andmed on esialgsed, kandidaatide arvudes võib tulla muudatusi (kandidaat saab kolme päeva jooksul pärast registreerimist esitada kandideerimisest loobumise avalduse jms).

Veronika Ringo lisab, et kandidaatidest 69 elukohaks on Suure-Jaani vald, 11-l Kõpu vald, 11-l Võhma linn ja 8-l Kõo vald.

Põhja-Sakala valla valimiskomisjon korraldab liisuheitmise erakondadele ja valimisliitudele numbrite andmise järjekorra selgitamiseks reedel, 8. septembril kell 15 Lembitu pst 42 Suure-Jaani vallamaja II korruse saalis.

 

Valimistega seotud infot leiab aadressilt: https://www.valimised.ee/et/kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimised-2017


Suure-Jaani valla koolides alustas õppeaastat 436 õpilast

Suure-Jaani valla koolides alustas õppeaastat kokku 436 õpilast, neist Suure-Jaani Koolis 289, Olustvere Põhikoolis 83 ja Suure-Jaani Gümnaasiumis 64.

Esimeses klassis alustas kooliteed kokku 52 last. Olustvere Põhikoolis 5 last, Suure-Jaani Kooli kahes klassis kokku 28 last, Tääksi õppekohas 6 last, Sürgavere õppekohas 4 last ja Vastemõisa õppekohas 9 last.

 

Soovime kõigile edukat ja teadmisterohkem kooliaastat!

 

FOTO: Evelyn Härm
1. klassi õpilased Suure-Jaansi avaaktusel.


1. september Suure-Jaani valla koolides

Suure-Jaani valla koolides toimuvad 1. septembril kooliaasta avaaktused:
Suure-Jaani gümnaasiumis kell 10
Suure-Jaani koolis kell 10
Suure-Jaani kooli Sürgavere õppekohas kell 10 Suure-Jaani koolis
Suure-Jaani kooli Tääksi õppekohas kell 9
Suure-Jaani kooli Vastemõisa õppekohas kell 12
Olustvere põhikoolis kell 9.30 Olustvere lossis

1. septembril väljuvad õpilasliinid 2L, 3L ja 4L Suure-Jaanist kell 12.30

Ilusat algavat õppeaastat!

 

 


Tunnustus Suure-Jaani valla sõprusomavalitsusest Soomes, Jokioise vallast

Are Aua, Arnold Pastak, Maie Käba ja Tõnu Aavasalu pälvisid sõprussuhetesse panustamise eest Jokioise vallavalitsuse diplomi ja vapivimpli.
Tunnustus anti Suure-Jaani valla esindajatele üle läinud nädalavahetusel, kui Suure-Jaani vallavalitsuse ja allasutuste delegatsioon külastas sõprusomavalitsusi Ulvilat ja Jokioist.
Koostöölepingu Jokioise vallaga sõlmis Olustvere vald aastal 1996.

Oodatakse hariduspreemiate kandidaate

Selleks, et tähtsustada õpetaja rolli ja tunnustada valla haridusasutusi, antakse välja Suure-Jaani valla hariduspreemiaid.

Kandidaate oodatakse viies kategoorias:
Hariduse aastapreemia
Aasta alus- ja üldharidusõpetaja
Aasta haridusjuht
Aasta huviharidustöötaja
Aastate õpetaja

Komisjon ootab põhjendatud ettepanekuid Suure-Jaani vallavalitsusele hiljemalt 15. septembriks. Ettepanekud saata e-posti aadressile suure-jaani@suure-jaani.ee või postiga aadressile: Suure-Jaani vallavalitsus  Lembitu pst 42 Suure-Jaani 71502 Viljandimaa.


Oodatakse ettepanekuid ettevõtete tunnustamiseks

Suure-Jaani Vallavalitsus ootab ettepanekuid vallas tegutsevate ettevõtete tunnustamiseks vastavalt vallavolikogu poolt kehtestatud Suure-Jaani valla ettevõtete tunnustamise statuudile, mis on vastu võetud 30.08.2012.

Ootame ettepanekuid kolmes kategoorias:
Töötajasõbralik ettevõte
Parim uustulnuk
Piirkonna edendaja

Kandidaate saavad esitada kandideerivad äriühingud, eraisikud, vallavalitsus, mittetulundusühingud, sihtasutused ja äriühingud.

Ootame ettepanekuid hiljemalt 29. septembriks 2017. aastaks valla  e-posti aadressile suure-jaani@suure-jaani.ee  või postiga aadressile: Suure-Jaani vallavalitsus  Lembitu pst 42 Suure-Jaani 71502 Viljandimaa, märgusõna „Ettevõtete tunnustamine".

 


Kõidamal avati mänguväljak

Lasteaia  juhataja Valve Sengbushi eestvedamisel  sai  Kõidama lasteaed uue mänguatraktsiooni.
Tublid lapsevanemad, kohalikud ettevõtjad ja endised kasvandikud panid rahad kokku ning ühiselt valmis lastele väga vajalik mänguväljak. Omavalitsus toetas ettevõtmist puudujääva summaga.
Köidama lasteaed on palju kiitust pälvinud just lapsesõbralikkuse eest. Mänguväljaku avamisel kiitis tegijaid ka vallavanem Tõnu Aavasalu.

 


Eesti Vabariigile kingituseks suvelavastus Lembitust

EV 100 kingituseks etendatakse 17.-20. augustil Lõhavere linnamäel Urmas Lennuki poolt kirjutatud suvelavastust "Lembitu - kuningas ilma kuningriigita".

Urmas Lennuki kirjutatud "Lembitu - kuningas ilma kuningriigita" on ajaloolis-eepiline suur suvelavastus 800 aastat tagasi toimunud Madisepäeva lahingust. See ajalooline lavastus räägib eestlaste kokku kutsumisest, mida võime nimetada eestluse üheks pidepunktiks. Kas ka kaotus võib olla võit? Kuigi Madisepäeva lahing lõppes kaotusega, andis see eestlastele vaimu vastu pidada, et hoida oma rahvust. Ükskord me võidame niikuinii, aga kas meie oskame võitu hoida? Lihtsam on ju vastu seista mineviku ohtudele kui ära tunda tänapäeva salakavalust? 

Lavastaja PEEP MAASIK (TÜVKA 12. lend)
Lavavõitlus JAANIKA TAMMARU (Must Kast)
Muusikaline kujundus KAAREL KUUSK
Kunstnik MARKO AATONEN JA PEEP MAASIK
Kostüümikunstnik LEA TOLBERG
Grimmikunstnik MARGIT LEPLA
Videokunstnik CARMEN SELJAMAA (TÜVKA)
Valguskunstnik MARI-RIIN VILLEMSOO (TÜVKA)
Rekvisiitor EERO EHALA
Muusikud MERIKE PABERITS JA KARL M. KOHV
Helitehnik STEN ARVI
Tehnik KRISTO KUUSIK (TÜVKA)
Droonioperaator KEVIN KOHJUS
Idee TAMBET SOVA

Osades
OTT KARTAU (Von Krahl)
KAROL KUNTSEL (Vanemuine)
VALLO KIRS (Ugala)
SILVER KALJULA (Must Kast)
KARL LAUMETS (Vanemuine)
JÜRGEN GANSEN (Kuressaare Linnateater)
TANEL TING
KRISTJAN LÜÜS (Must Kast)
JAUNE KIMMEL (Rakvere Teater)
ARTUR LINNUS
RAGNE VEENSALU (Von Krahl)
GRETE JÜRGENSON (Rakvere teater)
RAUNO KAIBIAINEN (Improteater Impeerium)
MÄRTEN MATSU (Rakvere Teater)
ULRIKA TOLBERG
ELAR VAHTER (TÜVKA 12. lend)
ANDRI ARULA

VIBULASED: Emma Köster, Reesi Orupõld, Simo Marvin Viir, Aaron Kütt, Maiko Niinepuu, Kregor Kuulmata, Andero Kiisler, Oliver Viir, relvameister Alar Kraavik, Rünno ja Tiina Viir.

KÜLAELANIKUD, RÜÜTLID, RISTIRÜÜTLID: Madis Maisalu, Madis Šumanov, Priit Sohkin, Andre Luurmann, Kevin Pisartšik, Kert Väljaots, Ingo Reiljan, Ragnar Reiljan, Jan-Erik Sarv, Aivar Otsman, Kadri Otsman, Johanna Otsman, Leelo Kukk, Maali Kukk, Agatha Murro, Katariina Raudsepp, Kaisa Linn, Elena Koit, Isabel Laiapea, Marion Kukk, Ronja Marie Tepp, Sigre Kodasma, Stelle Enn

 


 


Laine apteek augusti lõpus suletud

Laine apteek proviisor-juhataja Laine Lindla puhkuse tõttu 23.-31. augustil 2017 suletud.

 


Kiire internet jõudis Tääksi piirkonna külade majapidamisteni

2017. aasta veebruaris algasid ettevalmistused  kiire interneti Tääksi piirkonna juurdepääsuvõrgu ehitamiseks. Projektis osalemiseks avaldas soovi 86 majapidamist. Kokku ehitas MTR Halduse OÜ välja 51 km  kaablivõrku kogumaksumusega 226 754 eurot.

Suure-Jaani vallas on parem ligipääs kiirele internetiühendusele saanud teoks tänu kohalike valitsejate mitmetele headele otsustele ja tulemuslikule koostööle Telia Eesti AS-ga.

Rääka küla korraldas 2013. aasta alguses külainimeste initsiatiivil liitumise 2,5 kilomeetri kaugusele rajatud lairiba baasvõrguga, mille tulemusel said viis majapidamist optilise kaabli kaudu kiire interneti, kaabeltelevisiooni ja telefoni. Igal majapidamisel tuli investeerida üle 1000 euro.

Järgmisel aastal liikus initsiatiiv omavalitsuse tasandile. 2014. aastal said kiire internetiühenduse Kootsi, Vihi ja Põhjaka küla 29 majapidamist ja 2016. aastal Epra, Kildu, Ilbaku, Ivaski, Lemmakõnnu, Kobruvere, Metsküla ja Vastemõisa küla  136 majapidamist.  Tänaseks on kaablivõrke ehitatud kokku 132 kilomeetrit kogumaksumusega 660 300 eurot. Kiiret internetti saab kasutada 270 Suure-Jaani valla peret, kellest igaüks panustas lisaks 375 eurot.


Suur tänu tublidele tormikahju likvideerijatele!

12. augusti hilistel tundidel oli  Suure-Jaani vallas Kootsi külas tõsine olukord, kui tugev tuulehoog lükkas Vändra – Mudiste maanteele mitukümmend suurt puud. Liiklus piirkonnas oli suletud ja väga paljud liiklejad ootasid autodes edasisõiduvõimalust.

Tuhat tänu tublidele kohalikele meestele, kes  kiiresti reageerisid ja  appi tulid. Vaatamata vihmale, tormile ja pimedusele asusid  nad langenud puid tükeldama ja teelt ära vedama. Tänu tublidele abilistele  suudeti liiklus paari tunniga taastada.

Eriline tänu kuulub Tanel Sepale, Kristjan ja Jüri Piirile, Erki Adamsonile, Andres Alertile, Erkki Niilesele ning Suure-Jaani ja Vändra päästekomandodele.

Tõnu Aavasalu
vallavanem


Eesti Töötukassa ootab töömessile

Eesti Töötukassa ootab 12. septembril 2017 Viljandimaa töömessile Viljandisse Sakala keskusesse.

 


Suure-Jaanis toimusid Rohelise Jõemaa mängud

Laupäeval, 12. augustil toimusid Suure-Jaanis VII Rohelise Jõemaa mängud.

XV Aavo Otsa Noorte Trompeti Suveakadeemia

26.–30. juulini oli pärnaõitelõhnalises Suure-Jaanis kuulda trompetihelisid –  toimus XV Aavo Otsa Noorte Trompeti Suveakadeemia.  

Seekord oli osalejate seas, keda oli kokku 25 pillimängijat, tunda põlvkondade vahetust. Kontserdidki kandsid pealkirja „Uue põlvkonna trompetihääled". Noorim osaleja oli 9 aastane Hendrik Reile Keilast, kelle juured ulatuvad Suure-Jaani. Hendriku vanaisa on meie kohaliku puhkpilliorkestri trompetimängija Uno Jürisson, kes poisi käekõrval akadeemiasse tõigi. Keila muusikakoolis õppiv noormees sai edaspidiseks pilliõppimiseks palju innustust.

Suveakadeemia raames toimusid kontserdid Viljandi Pauluse kirikus, Suure-Jaani kooli aulas ja kirikus.  30. juulil tegid kursuslased jumalateenistuskontserdil muusikalise kummarduse Julius Vaksile, kes 1917. aastal lõpetas hõbeauhinnaga Peterburi Konservatooriumi ning esimese vabariigi ajal oli Eesti muusikakultuuri suurkuju: õpetaja, dirigent ja trompetimuusika arendaja.

Viie päeva vältel toimunud koolitusel jagasid teadmisi ja oskuseid oma ala parimad õpetajad : Aavo Ots, Priit Sonn, Neeme Ots ja Jaan Ots. Kontsertmeistrina saatis noori klaveril ja orelil Meeli Ots.

Kokku lepiti trompetiakadeemia toimumine 2018. aastal, mil on plaanis korraldada ka J. Vaksi nimeline II klassikakonkurss trompetimängijatele.

 

Anneli Kundla


Kodukandipäevad - järvejooksud

 4.–6. augustil toimusid Suure-Jaani valla kodukandipäevad. Kolme väga meeleolukasse päeva mahtusid nii spordi- kui kultuuriüritused.
Suure-Jaani kultuurimaja tänab kõiki, kes suurest vihmast ja kõvast tuulest hoolimata aitasid sündmuste õnnestumisele kaasa: Viivika Lepp, Pille-Riin Sepp, Liis Schasmin, Tanel Sepp, Suure-Jaani Puhkpill, Breiktantsu grupp Complete Crew, Tantsustuudio Flex, Inglivalve OÜ, Kristjan Alles, Veiko Sepp, AS Arnika, Mati Adamson, Vastemõisa rahvamaja, Vastemõisa raamatukogu, Heliloojate Kappide majamuuseum, Siiri Merila, Nigel Kelly, Kalastusklubi „Säga", MTÜ Vanad Olümpiaalad, Kaevandi talu, Asu talu, Nõrga talu, Rohekalda aiand, Energia talu, Erkki Mägi, EELK Suure-Jaani Kogudus, AS Suure-Jaani Haldus, Suure-Jaani vallavalitsus.
Eriline tänu rohkearvulisele publikule, kes tegid korraldajate südame soojaks ja meele rõõmsaks! Kohtumiseni järgmisel aastal!

Laupäeval, 5. augustil  toimus Suure-Jaani Järvejooks. Kuigi ilmataat jooksjaid ei hellitanud, kogunes siiski palju suuri jooksusõpru ümber Suure-Jaani järve jooksma.
Kõige populaarsem oli Tillude jooks, kus kõik osalejad said lisaks jooksurõõmule ka rinnamärgi, diplomi ja väikese meene.
Nii täiskasvanute kui laste arvestuses said kõik osalejad endale mälestuseks rinnamärgi ja  kolme esimest premeeriti auhindadega.
Korraldajad tänavad kõiki osalejaid toreda päeva eest ja loomulikult peakohtunikku Pille-Riini ja tema tublisid abilisi Liisi ja Tanelit!

 

Suure-Jaani järvejooks
05.08.2017

TILLUDE JOOKS 100 MEETRIT
Steiro Silm
Aron Maripuu
Mirjam Laanmets
Kadri Podekrat
Rogen Rosin


TILLUDE JOOKS 200 MEETRIT
Helery Tikut
Susanna Silm
Travis Viires
Joosep Jäetma
Armin Kiigemägi
Liisa Tiimus
Siim Johannes Liiving
Stenar Jürgen
Kert Selter
Kristiina Selter
Rasmus Oras
Kermo Talviste
Grete-Ly Nugis
Ruuben Reinkubjas
Konrad Reinkubjas
Armand Liik
Kertu Ketler
Alissa Keskülla
Jonatan Keskülla
Aksel Maripuu
Joonas Lang
Mattias Lang
Maria Reinhold
Mirko Reinhold
Kadi Kondel
Siim Peltser
Kristofer Pulla
Mauri Aavasalu
Oskar Kadak

TÜDRUKUD 7-9 AASTASED
Elis Leppik  8.35,98

POISID 7-9 AASTASED
Andreas Pärn  7.11,28
Ralf Rosin  7.20,95
Jesper Roman  7.30,31
Ismael Gouram 7.49,04
Alary Tikut  7.52,26
Kristjan Erik Selter 7.52,78
Robert Kadak  8.19,34
Rami Gouram  8.58,59
Andry Jürgen  9.50,08

TÜDRUKUD 10-14 AASTASED
Anette Peltser  6.17,25
Merilyn Sarikas 6.58,32
Monis Brauer  7.04,82
Marion Kaldoja 7.12,75
Carmen Kazantseva 7.49,04
Inger Uutsalu  7.53,25
Kirke Kaldoja  8.19,34

POISID 10-14 AASTASED
Algys Tauts  6.38,94
Jacob Jäetma  6.48,10
Tehven Simuste 7.08,63
Alari Särg  9.50,08

NOORMEHE 15-17 AASTASED
Paul Mikk  6.47,74

NAISED 18-34 AASTASED
Keiu Saar   7.37,32

MEHED 18-39 AASTASED
Kristjan Vares  5.31,02
Igor Zahharov  5.49,21

NAISED 35+ AASTASED
Karin Mikk  7.46,68
Piret Aidak  9.15,21
Nelli Zahharova 11.28,94

MEHED 40+ AASTASED
Ahto Selter  6.51,70


Pekohtunik: Pille-Riin Sepp
Peasekretär: Liis Schasmin

 

 


4.-6. augustil toimuvad Suure-Jaani vallas kodukandipäevad

Suure-Jaani valla kodukandipäevade raames pakutakse mitmesuguseid tegemisi nii suurtele kui väikestele.

KAVA:
4. august 2017
kell 17.30
Heliloojate Kappide majamuuseumis Koduloolised kõnelused "Suurejaanilase sõnumid saladuslikust Suurbritanniast". Vestleb Siiri Merila, pildid Nigel Kelly.
kell 17.30 Vastemõisas perepäev "Paber kannatab kõike". Orienteerumisrada põnevate ülesannetega, mängud läbi aegade, paberi valmistamise õpituba. Näitleja Janne Kimmel räägib kell 19 suvelavastuse "Lembitu - kuningas ilma kuningriigita" sünnist; rekvisiidid, mängud lastele.
kell 18  Suure-Jaani staadionil Lehola-Lembitu mängude jalgpalliturniir.
kell 20 Suure-Jaani kirikus koostöös Tallinna XXXI rahvusvahelise orelifestivaliga orelikontsert. Mängib Aleksei Šmitov. Sissepääsuks annetus oreli remondiks.

5. august 2017
kell 8
Suure-Jaani järve ääres 44. Lehola-Lembitu mängude kalapüügivõistlus. Registreerimine algab  kell 7.
kell 10.30 Suure-Jaani staadionil XXX kergejõustikuvõistluse "Vanad Olümpiaalad" lastevõistlus
kell 11.30 algab registreerimine Suure-Jaani Järvejooksule.
kell 12 Suure-Jaani järve ääres Suure-Jaani Järvejooksu tillude jooks.
kell 12.30 S
uure-Jaani järve ääres Suure-Jaani Järvejooksu täiskasvanute jooksud.
kell 13
Suure-Jaani järve ääres Suure-Jaani Järvejooksu lastejooksud.
kell 13-17 igal täistunnil Suure-Jaani kirikus giidituur.
kell 13
Suure-Jaani staadionil XXX kergejõustikuvõistlus "Vanad Olümpiaalad". Põhivõistlus.
kell 14 Rohekalda aiandis Viinamarja kasvatamise infotund.
kell 20
Suure-Jaani lauluväljakul 57. Järvepidu. Tantsuks ansambel Hellad Velled. Pilet 8/6 eurot, kella 21-st alates kõigile 10 eurot. Breiktantsu grupp Complete Grew, Suure-Jaani Puhkpill, tantsustuudio Flex, räppar LihaMägi, näomaalingud, DJ Kristjan Alles. Keskööl ilutulestik.
 

5.-6. august 2017
kell 10-17 Avatud aedade päev
Kaevandi talus, Asu talus, Nõrga talus, Rohekalda aiandis, Energia talus. Kodukohvikud, näitused jm.

6. august 2017
kell 11
Suure-Jaani kirikus jumalateenistus.
kell 11 Suure-Jaani noortekeskuse väljakul 44. Lehola-Lembitu mängude petankiturniir.
kell 12 
Kaevandi talu aias Raamatukogupiknik. Külla tulevad Paavo Matsin ja Mait Vaik. Tasuta. Sissepääsuks võta kaasa midagi ühisele piknikulauale.

 


14.08-28.08.2017 on Suure-Jaani postkontor ajutiselt suletud

14.08-28.08.2017 on Suure-Jaani postkontor ajutiselt suletud.
Kliendid saavad kasutada kõiki postiteenuseid asenduspostiasutuses või tellida kirjakandja koju/tööle. Postmarkide, kaartide ja ümbrike müügiks on sõlmitud lepingud alternatiivsete müügikohtadega, et kliendid saaksid mugavalt osta kõike kirja saatmiseks vajalikku. See on klientidele täiendavaks võimaluseks ka postiasutuse tavapärase töökorralduse ajal.
Asendav postiasutus
Suure-Jaani postkontorit asendab ja väljastab saadetisi Viljandi postkontor, asukohaga Viljandi linn, Tallinna tänav 22.
E-R 9.00-19.00
L 9.00-17.00
P 10.00-15.00

Teenus kirjakandjaga tööle/koju
Kõikidel ettevõtetel ja inimestel on võimalik tellida teenuse osutamiseks kirjakandja tasuta koju või kontorisse.
Kirjakandjat saab tööle/koju tellida meie kliendiinfo telefonilt 661 6616.
Tellimusi võetakse vastu E–R kell 9–20 ja L-P 9-15.
Kirjakandja osutab järgmisi teenuseid:
•         kirisaadetise, postipaki, kullerpaki vastuvõtmine ja kättetoimetamine
•         rahakaardi vastuvõtmine ja kättetoimetamine;
•         ajakirjade ja -lehtede tellimuste vormistamine;
•         maksete tasumine;
•         postimaksevahendite müük.

Postmarkide müügikohad
Postmarkide lähimad müügikohad leiab Omniva kodulehelt: https://www.omniva.ee/era/veel/edasimuujad

 

 

 


Apteek suletud

Suure-Jaanis Tallinna tänav 10 asuv Laine apteek apteekri puhkuse tõttu suletud 24.-31. juulil 2017.


Puhkpillinoorte edu

Suure-Jaani valla noormehed Mattias Randaru ja Hans-Kristjan Reimann osalesid Eesti Noorte Puhkpilliorkestri (dirigent Sirly Illak-Oluvere) koosseisus 6.07-10.07 ülemaailmsel noorte muusikute festivalil Zürichis, kus orkester saavutas kontsertorkestrite kategoorias kõrge teise koha.

Welt Jugenmusik Festival (WJMF) on kõrgetasemeline ülemaailmne festival, mida korraldatakse iga 7 aasta tagant. 2017. aastal osales sellel festivalil erinevates kategooriates 80 kollektiivi 12 erinevast riigist pea 3000 osalejaga vanuses 9-25. Eesti Noorte Puhkpilliorkester (ENPO) osales kontsertorkestrite kategoorias H2, milles oli kokku 9 orkestrit. Eesti Noorte Puhkpilliorkester saavutas festivali võistumängimisel kõrge II koha punktisummaga 87,67. Eesti muusikuid edestas Worber Jugendblasorchester (Šveits) 91,17 ja eestlastele järel kolmanda koha sai Jugendblaskapelle Sonthofen e.V (Saksamaa) 83,83 punktiga.

Võistumängimist hindas kõrgetasemeline žürii Felix Hauswirth ja Jean-Claude Kolly Šveitsist ning Jan van der Roost Belgiast. Eesti noorte esinemise juures hinnati eelkõige musikaalsust ning head koosmängu.

 


Umbrohutõrjetööd raudteel

Edelaraudteel  on  Türi-Viljandi raudteelõigul kavandatud ajavahemikus 10-12 juuli  (kaasaarvatud) umbrohutõrjetööd.

Juhul kui vihmase ilma ja tugeva tuule tõttu ei ole võimalik kavandatud  ajal umbrohutõrjet  teha ja tööd lükkuvad edasi, teavitame sellest täiendavalt.

Inimeste viibimine ja koduloomade karjatamine raudtee ääres tööde ajal ei ole soovitatav, võimalusel hoida raudteest eemal ka kodulinnud ja sulgeda mesilastarude lennuavad. Pärast umbrohutõrjet vältida võimalikult kariloomade söötmist kemikaalidega töödeldud piirkonnas. Umbrohutõrjeks  kasutatakse vahendit RODEO XL.

 

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS  vabandab võimalike ebameeldivuste pärast.


Soomaa piirkonna teemaplaneeringu avalik väljapanek

Viljandimaa maakonnaplaneeringu Soomaa piirkonna teemaplaneering võeti vastu Viljandi maavanema 07.06.2017 korraldusega nr 1-1/17/211 ja suunati avalikule väljapanekule.

Teemaplaneeringu eesmärgiks on mitmekülgse ja valikvõimalusi pakkuva elukeskkonna kujundamine ning  kohalike inimeste elu- ja majandustegevuse soodustamine Soomaa piirkonnas. Määratud on ruumilise arengu põhimõtted ja prioriteedid, olulisemad sotsiaalse ja tehnilise taristu objektid, maa- ja veealade kasutamistingimused rahvuspargis.

Planeeringus keskendutakse transpordi ja kohalike teenuste kättesaadavusele, teede ja sildade seisukorrale, turismile, puhkealadele ja matkaradadele, elektri- ja internetiühenduste kättesaadavusele ning elanike turvalisuse tagamisele. Antakse hinnang rahvastiku muutustele, näidatakse võimalused vanade talukohtade kasutusele võtmiseks rahvuspargis.

Teemaplaneering on koostatud koostöös Pärnu Maavalitsusega.

 

Teemaplaneeringu avalik väljapanek toimub ajavahemikul 20. juuni kuni 2. august 2017.

Soomaa teemaplaneeringu materjalid on kättesaadavad Viljandi Maavalitsuse veebilehel  http://viljandi.maavalitsus.ee/teemaplaneeringud

Avaliku väljapaneku ajal  saab paberkandjal planeeringumaterjalidega tutvuda tööpäeviti Viljandi maavalitsuse arenguosakonnas (Vabaduse plats 2, II korrus), Soomaa Rahvuspargi külastuskeskuses Kõrtsi-Tõramaal ja Tipu Looduskoolis Kõpu vallas Viljandimaal.

Kogu avaliku väljapaneku kestel, 20.06.2017 kuni 2.08.2017, on igal isikul õigus esitada kirjalikke ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid planeeringulahenduse kohta aadressile: Viljandi Maavalitsus, Vabaduse plats 2 71020 Viljandi või elektronpostiga aadressile: info@viljandi.maavalitsus.ee

 

Teemaplaneeringu avalikud arutelud toimuvad:

  • 28. augustil 2017 algusega kell 15.00 Viljandi Maavalitsuse III korruse nõupidamiste saalis (Vabaduse plats 2, Viljandi)
  • 29. augustil 2017 algusega kell 14.00 Pärnu Maavalitsuse V korruse saalis (Akadeemia tn 2, Pärnu)
  • 30. augustil  2017  algusega kell 15.00 Soomaa Rahvuspargi külastuskeskuses Kõrtsi-Tõramaal

 

Teemaplaneeringu koostamise algataja on Viljandi maavanem, planeeringu koostajad Pärnu ja Viljandi Maavalitsus, koostamise korraldaja ning kehtestaja on Viljandi Maavalitsus.

Kontaktisikud: Tiia Kallas, tel 433 0422, e-post: tiia.kallas@viljandi.maavalitsus.ee

Anne Karjus, tel 433 0423, e-post: anne.karjus@viljandi.maavalitsus.ee.   

 


Konkursside tulemused selgunud

V Villem Kapi nimelisel heliloomingu konkursil "Uus laul" pälvis  I preemia Mari Amori laul "Ma kordan, aiva kordan nagu narr" (sõnad Indrek Hirv).  Mari Amor osales vanemas vanuserühmas.

Mari Amorile läks ka Suure-Jaani valla eripreemia.

 

VIII Mart Saare nimelis lauljate konkursi tulemused olid järgmised:

II koht - Merit Kraav
II koht - Kristjan-Jaanek Mölder
Žürii andis välja kaks klaveripartneri preemiat, mille pälvisid Piia Paemurru ja Jaan Kapp.

Suure-Jaani valla eripreemia - Kristjan-Jaanek Mölder.

 

Žürii töötas koosseisus: Martti Raide, Leili Tammel, Mati Turi.

 

 

 


Kukerpillid tõid Tääksi täismaja

Suure-Jaani muusikafestival tõi Tääksi vesiveski vabaõhulavale tänavu 45 aastat koosmusitseerimist  tähistanud ansambli Kukerpillid. 

Legendaarne ansambel aga meelitas kohale suurima arvu vaatajaid-kuulajaid, mis sellel laval nähtud - pea 350 inimest. Selline hulk publikut ei jätnud ruumi tantsuplatsile, kuid kaasa laulda said kõik - hitid ei lõppenudki, enne sai kontsert otsa.

Tääksi vesiveski omanik Tõnu Randaru ütles, et algul pani teda pisut muretsema see, et kontsert oli planeeritud esmaspäevasele päevale - kuid tegelikkus ületas kõik ootused ja tõestas, et esmaspäev oli hea valik.

 

 


Ilm soosis nii vaimulikku laulupäeva kui aiakohvikuid

Üle-eestiline vaimulik laulupäev ja aiakohvikute päev tõid Suure-Jaani rohkem külalisi kui linnas igapäevaselt elanikke.

Vaimulikul laulupäeval astus kuulajate ette üle 1200 laulja, lisaks 7 pasunakoori, Põltsamaa koguduse plokkflöödiansambel ja Eesti Sinfonietta. Eestimaa praostkondades tegutsevatele kooridele lisaks osalesid ka koorid Peterburist ja Perniöst.
Reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud vaimuliku laulupäeva patroonid olid EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Saksamaa suursaadik Eestis hr Christoph Eichhorn, kes istutasid Suure-Jaani Johannese kiriku juurde ka õunapuu sordist Suure-Jaani suveõun.

Ilmselt aitasid nii erakordselt hea ilm kui samal päeval toimunud aiakohvikute päev kaasa laulupäeva publiku rohkusele - vaatajaid-kuulajaidki oli kogunenud enam kui eelmistel vaimulikel laulupäevadel millest ühel tuli esinejatel võidelda ülitugeva tuulega ja teisel vihma eest Suure-Jaani kooli suurde saali kolida.

Ka Suure-Jaanis avatud neli ja lähiümbruses avatud neli aiakohvikut said heast ilmast ja Suure-Jaani tulnud inimestest oma osa.Rahvast jagus igale poole - nii head-paremat nautima kui kontserte  ja loenguid kuulama.

 


Suure-Jaanis pakutakse homme kosutust nii hingele kui kehale

17. juunil toimub Suure-Jaanis nii aiakohvikute päev kui üle-eestiline vaimulik laulupäev.

Vaata täpsemalt:

Vaimuliku laulupäeva kava

Aiakohvikute päev Kohvikudkaart

Suure-Jaani muusikafestivali kava

 


Fotonäitus kiriku orelirõdul

Suure-Jaani kiriku orelirõdul on huvilistele vaadata Jaanus Siimu fotonäitus "Suure-Jaani muusikafestival tagasivaates" - 46 fotot eelmisest muusikafestivalist. Näituse pidulik avamine 17. juunil kell 11.

17. juunil on Suure-Jaanis nii üle-eestiline vaimulik laulupäev kui kodukohvikute päev.

 


Homme heisatakse festivalilipp

Reedel, 16. juunil on XX Suure-Jaani muusikafestivali Auftakt: heisatakse festivalilipp ja toimub avakontsert "Isad ja pojad" heliloojate Kappide majamuusemis.

20. muusikafestival pakub traditsiooniliselt elamusi päeval ja ööl. Festivalipäevadesse jagub soolo- ja koorikontserte, instrumentaal- ja vokaalmuusikat, kohtumisi loovisikutega ning kõrva- ja silmailu.

23. juunil kell 3 öösel toimub Hüpassaare rabasaarel traditsiooniline päikesetõusukontsert, kus soo-orkestrit dirigeerib seekord imelapsena tuntuks saanud noor dirigent Inglismaalt - Alexander Prior. Solistideks Ingrid Paul (plokkflööt) Saksamaalt, Arvo Leibur (viiul) ja Aare Tammesalu (tšello).

Aare Tammesalut võib pidada päikesetõusukontserdi isaks, sest just tema käis välja mõtte rabasaarel kontsert teha - ta oli laval ka esimesel  kontserdil aastal 2003.” Sel aastal ootab kontserdikuulajaid rabasaarel uus Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt ehitatud puidust puhkeplats.

17. juunil on Suure-Jaanis üle-eestiline vaimulik laulupäev, mis toob lavale rohkem kui tuhat lauljat-pillimängijat. Peapiiskop Urmas Viilma "Vaimuliku laulupäeva sündmused annavad meile kõigile võimaluse kogeda osadust kaaskristlastega, kellega me muidu võib-olla iial kusagil mujal ei kohtugi. Meil on vaja usukauges ühiskonnas oma usule kindlaks jäämiseks kinnitavat õlatunnet, osadust ning ühiseid laulu- ja palvehetki."

17. juunil on Suure-Jaanis ka aiakohvikute päev - külastajatele on avatud 8 ühepäevakohvikut Suure-Jaani linnas ja ümbruskonnas. Aiakohvikutes ootavad külalisi nii hõrgutised kui kontserdid ja loengud.

Rahvalikuma poole eest kannab sel aastal hoolt juba neljakümne viieseks saav ansambel Kukerpillid. Oma sõpradega kohtutakse 19. juunil nii kell 13 lõunatunnis kui õhtul kell 20 Tääksi vesiveski vabaõhulaval.

Mõned näited tänavusest programmist:
- Mati Turi ja Martti Raide Kondase maja saalis 18. juunil kell 15
- Kirill Ogorodnikov Energia talu teemajas 18. juunil kell 17
- Eesti Rahvusmeeskoor Suure-Jaani kirikus 18. juunil kell 20
- EMTA ooperistuudio etendus"Dido ja Aeneas" Olustvere lossis 20. juunil kell 22
- Püha Danilovi kloostri meeskoor Moskvast õigeusu kirikus 21. juunil kell 22
- ERSO (dirigent Alexander Prior Inglismaalt) ja Daniel Kogan (viiul, Moskva) Suure-Jaani kooli suures saalis 22. juunil kell 19

Lisaks toimuvad festivali jooksul Mart Saare nimeline lauljate ja Villem Kapi nimeline heliloomingu konkurss ning varem kui Tallinnas esinevad galakontserdil EMTA 2017. aasta  lõpetajad.

Lõunatundides kohtuvad huvilistega teoloog ja rännumees Arne Hiob, saksofonist Lembit Saarsalu, ansambel Kukerpillid, ooperilavastaja ja Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht Arne Mikk ning kunstiteadlane ja pikaaegne Eesti Vabariigi kultuuriatašee Saksamaal Harry Liivrand. Eelmiste aastate festivalidest tehtud fotosid saab uudistada Suure-Jaani kiriku rõdul ja Kondase maja II korrusel. Festivali lõpetab traditsiooniline jaanitule süütamine. Kokku toimub ligi 30 sündmust.

Festivalipileteid ja -passe saab osta Piletilevi ja Piletimaailma müügipunktidest. Passe on võimalik osta ka Suure-Jaanist: Kondase majast (Ilmatari 9) ja Suure-Jaani vallamajast (Lembitu pst 42).

 

http://muusikafestival.suure-jaani.ee/ajakava/


Tasuta õigusabi võimalus

Eesti Õigusbüroo OÜ jagab riigihanke korras  Eesti elanikele tasuta ja tavahinnast soodsamalt õigusalast nõu. Teenust finantseerib Eesti Vabariigi Justiitsministeerium ja see on planeeritud esialgu viieks aastaks.

Tasuta õigusabi võimalus on mõeldud eelkõige inimestele, kelle jaoks tavajuristi palkamine on liiga kallis ja kes ehk isegi ei tule selle peale, et võiks nõu küsida. Õigusalaseid küsimusi tuleb aga kõigil ette (inkassoprobleemid, abielulahutused, elatise nõuded, erinevad lepingud jne) ning tihtipeale kasvavad väikesed probleemid suurteks, kui nendega õigeaegselt ei tegeleta. Tasuta õigusabi aitab probleemide suurenemist ennetada. Seda kinnitab fakt, et esimese seitsme nädala jooksul Eesti Õigusbüroo juristidelt abi saanutest on tervelt 70% oma murele lahenduse leidnud vähem kui kahe tunniga.

Tasuta õigusabi on hea võimalus ka neile, kel hetkel ühtki probleemi pole, kuid kel on plaanis lähiajal sõlmida mõni tähtis leping – näiteks abielluda või osta kinnisvara. Enne oluliste otsuste tegemist on mõistlik kõik asjaolud enne allakirjutamist juristiga läbi arutada.

Tasuta õigusabi saamiseks on vaja end registreerida kliendiks (www.juristaitab.ee) ning seejärel toimub konsultatsioon kas kohtumisel või interneti vahendusel. Õigusabi teenuse finantseerimine käib kolmes etapis, süsteemil 2+3+10. Esimesed kaks tundi on kliendile täiesti tasuta, järgmised kolm tundi hinnaga 20 eurot tunnis ja seejärel, kui veel vaja, saab kümme tundi hinnaga 40 eurot tunnis. Kalendriaasta vahetudes on kliendil taas võimalik saada õigusabi sama 2+3+10 süsteemi järgi.

 

 


Sõlmiti Suure-Jaani tervise- ja külastuskeskuse ehitusleping

8. juunil sõlmisid Suure-Jaani Vallavalitsus ja AS Eviko  ehituse töövõtulepingu Suure-Jaani tervise- ja külastuskeskuse ehituseks.

Ehituslepingu maksumuseks on 4,45 miljonit eurot. Tervisekeskuse ehitust toetatakse esmatasandi tervisekeskuse meetmest ligikaudu 700 000 euroga, ülejäänud summa tuleb Suure-Jaani valla omavahenditest.

Läbi on viidud ehitushange, küsitud nõusolek kohustuste võtmiseks ühinevatelt omavalitsustelt:  Võhma Linnavolikogult, Kõo ja Kõpu Vallavolikogult. Suure-Jaani Vallavolikogu andis nõusoleku kohustuste võtmiseks järgmiseks aastaks.

Tervise- ja külastuskeskuses on ruumid perearstikeskusele, füsioteraapia teenusele, koduõendusele, hambaarstile. Ruumid saavad ka politsei, kiirabi, apteek ja kohvik.

Ujula koos saunakeskusega on mõeldud kuni 80 külastajale. Ujulasse tuleb 3 rada ja erinevad basseinid ning 4 sauna. Tervisesportlastele on mõeldud ka jõusaal. Ehitus peab valmima 30. septembriks 2018.

Lepingu allkirjastasid vallavanem Tõnu Aavasalu ja AS Eviko juhataja Kaimo Sepp.

 

Vaata lepingu sõlmimist

 

 

 


Õigeusukirikus toimub teenistus ja kalmistul hingepalvus

 

EAÕK Suure-Jaani pühade Peetruse ja Pauluse õigeusu kirikus pühapäeval, 25. juunil kell 15 teenistus ja kell 16 hingepalvus õigeusu (Pihlaka tänava) kalmistul.


isa Andreas
5660 6703


Sürgavere küla pürib Aasta külaks

Kodukant valib ERRi lugejate ja televaatajate abiga ka sel aastal Aasta küla konkursi 15 kandidaatküla seast välja rahvalemmiku. Konkursil osaleb Sürgavere küla. Hääletada on võimalik kuni 16. juuni keskpäevani.

Vaata ja hääleta http://menu.err.ee/5986…/aasta-kula-2017-kandidaat-surgavere

 


Vallavalitsus tänas piirkonnapolitseinikuna töötanud Ivo Krallet

Suure-Jaani Vallavalitsus andis tänukirja pikka aega piirkonnapolitseinikuna töötanud Ivo Krallele, kes jäi väljateenitud pensionile. Aastaid Suure-Jaanis ja Võhmas töötanud meest tänati pikaajalise hea koostöö eest turvalise elukeskkonna loomisel.

Ivo Kralle töötas politseinikuna aastast 1993 - algul majanduspolitseiniku, hiljem piirkonnapolitseinikuna.

 


Maakonna laulu- ja tantsupeol

Viljandimaa laulu- ja tantsupeol „Vaade koduaknast" osales pea 300 Suure-Jaani valla lauljat-tantsijat-pillimeest.

Kildu laste tantsurühm 1.-2. klass - Krista Prinzmann
Kildu laste tantsurühm 5.-6. klass - Krista Prinzmann
Suure-Jaani Kooli algklasside tantsurühm 1.-3. klass - Jaanika Reier
Suure-Jaani Kooli neiduderühm "Lendlevad pastlad" - Tauno Tilk
Suure-Jaani Kooli Vastemõisa mudilaskoor - Ene Uuland
Suure-Jaani Kooli lastekoor - Riina Mankin
Tantsurühm "Olustvere lapsed" 5.-6. klass - Anu Mikkor
Olustvere põhikooli mudilaskoor - Agnes Kurg
Olustvere põhikooli lastekoor - Agnes Kurg
Suure-Jaani segakoor Ilmatar - Riina MAnkin
Segakoor "Lehola" - Agnes Kurg, Aita Tammpere, Maret Mölder
Naisrühm "Suure-Jaani" - Merilin Metsatsirk
Segarahvatantsurühm "Loits" - Tiiu Siim
Sürgavere naisrühm - Helgi Linnas
Olustvere naisrühm "Oo-Lust" - Anu Mikkor
Naaisrühm "Vastsed Naised" - Paul Bobkov
Tääksi segarahvatantsurühm "Õerutajad" - Eve Rink
 
Kõo vallast osalesid Kirivere Kooli mudilaskoor (Eda Piilmann), tantsurühm "Pilistvere Pilgar"  ja "Väike Pilgar" (Ülle Ant); Kõpu vallast Kõpu mudilaskoor ja Kõpu naiskoor (Kätlin Kink) ja Võhma linnast lasterühm "Kullerkupp" (Cilly Sarv), Võhma Kooli mudilaskoor ja lastekoor (Maila Juudas), naisrühm "Lilleke" (Merilin Metsatsirk) ja segakoor "Leelo" (Mait Reimann ja Eda Piilman).
 
 

Suure-Jaani, Võhma, Kõo ja Imavere pakuvad ühiselt uusi noorsootöövõimalusi

Eesti Noorsootöö Keskus on üle-eestiliselt ellu viimas programmi, mis toetab naaberomavalitsuste noorsootööalast koostööd eesmärgiga mitmekesistada noorsootöös toimuvat ja noorte võimalusi töö- ja kooliväliseks tegevuseks. Olulisel kohal on see, et üha rohkem noori leiaks endale huvipakkuva eneseteostuse oma kodukoha lähedal.

Alates 2016. aastast on Suure-Jaani, Võhma, Kõo ja Imavere noorsootöö tegijad ja omavalitsusjuhid regulaarselt kohtunud ja koostanud ühise tegevuskava noorsootöö arendamiseks Põhja-Viljandimaa koostöögrupiskahel järgneval aastal. Tegevuskava loomisel on seatud visiooniks, et piirkonnas on terved, aktiivsed ja ettevõtlikud noored, kellele on loodud tänapäevased ja mitmekesised tingimused eneseteostuseks. Eesmärgi saavutamiseks on ühiselt kokku lepitud erinevad tegevused – ettevõtlikkuse arendamine, uute huviringide ja neis osalemiseks transpordivõimaluste loomine piirkondadesse, noorte eestvedajate koolitusprogramm, seikluskasvatus- ja huviringide päevad, rahvusvahelised noorsootöötegevused, ühisüritused, noorte tunnustamine, noorteinfo e-lahenduse loomine ja palju muud.

Praegu on nelja omavalitsuse 1918st 7–26 aasta vanusest noorest noorsootöötegevustega hõivatud 40%. 2017.–2018. aastal ellu viidavate tegevuste jooksul on kavas saavutada eesmärk, kus noorsootöös on hõivatud vähemalt 55% noortest ning loodud on 21 uut tegevusvõimalust.

Nelja omavalitsuse koostöö koordinaator on Suure-Jaani vald, projektijuht Aino Viinapuu. Põhja-Viljandimaa koostöötegevuste koordinaator Mati Adamson: "Ühise tegevuskava ettevalmistamise ja kokkuleppimise käigus välja kujunenud koostöösuhted loovad eeldused piirkonna noorsootöö sisukaks arendamiseks.  Püüame noortele pakkuda senisest veelgi mitmekesisemaid võimalusi, et igaüks leiaks enda kodukandis põneva ja huvipakkuva tegevuse. Tänapäevased ja kvaliteetsed noorsootöövõimalused on väga oluliseks argumendiks, et noored oma kodukohta väärtustaksid."

Koostöö esimese tegevusena toimus 3-osaline koolitusprogramm 15le piirkonna vabatahtlikule noorele, kes uute pädevuste najal saavad edaspidi abiks olla kohalike laagrite ja noortesündmuste korraldamisel. Järgmise suurema üritusena toimub 28. mail Suure-Jaani Noortekeskuses ühine seikluslik perepäev „Parim pühapäev perega", kus lisaks väga paljudele meelelahutuslikele tegevusvõimalustele saab tutvuda piirkonnas pakutavate põnevate huviringide tegemistega.

Koostööprogrammi toetus on piirkonnale kaheks aastaks 89 779 EUR. Koostöös toimuvat noorsootöö arendamist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi "Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine" kirjeldatud tegevuste raames.           

 


Vallavanem võttis vastu tublisid õpilasi

Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu võttis Kondase maja saalis vastu valla koolide  tublisid õpilasi, nende vanemaid ja õpetajaid. Vastuvõtule oli kutsutud 29 noort - Suure-Jaani Gümnaasiumist 5, Olustvere Põhikoolist 1 ja Suure-Jaani Koolist 23 noort, kes saavutasid häid tulemusi maakondlikel ja vabariiklikel olümpiaadidel-võistlustel.  Kõige tublimate tulemusteni jõudnud õpilaste ettevalmistamise eest pälvisid tänukirjad 15 õpetajat.

Nii tublide noorte peresid kui neid ettevalmistanud õpetajaid oodatakse Suure-Jaani muusikafestivali Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontserdile 22. juunil Suure-Jaani kooli suures saalis.

 


Suure-Jaani vald esitleb raamatut

Suure-Jaani vald esitleb täna Heliloojate Kappide majamuuseumis raamatut "Helisev vaikus. Suure-Jaani muusikafestival aastast 1998".
Kõvas köites 128 leheküljelises raamatus on 222 fotot Suure-Jaani muusikafestivali viimastest aastatest. Enamuse fotode autor on Jaanus Siim, aga festivali erinevaid tegemisi aitavad kajastada ka Leili Kuusk, Teele Siim, Janika Siim ja Peeter Arro. Raamatust saab lühiülevaate festivalist nii eesti kui inglise keeles. Raamatu koostajaks on Leili Kuusk.

Huvilistel on raamatut võimalik soetada esitluselt, alates 25. maist Suure-Jaani vallavalitsuse kantseleist ning Suure-Jaani muusikafestivali ajal festivali infopunktist ja piletimüüjatelt. Raamatu müügihinnaks on 10 eurot.

Käesoleval aastal, 17.-23. juunil, toimub Suure-Jaanis  juba 20.muusikafestival. Festivali esimesed viisteist aastat on jäädvustatud raamatusse "Helisevad hetked. Suure-Jaani muusikafestivali 15 aastat", mis ilmus 2012. aastal ja mille kirjastas Rahvusvaheline Artur Kapp´i Ühing.

 


Viljandi Kutseõppekeskus ootab karjääri- ja infomessile

25. mail 2017 toimub Viljandi Kutseõppekeskuses karjääri- ja infomess.
 

Kellaaeg 10.00-14.00!

Karjääri- ja infomessi eesmärk on kokku viia meie kooli lõpetavad kvalifitseeritud töötajad ettevõtetega, kus neil oleks võimalus peale kooli lõppu tööle saada, meelde tuletada ning läbi proovida tööle suundumise toimingud: CV kirjutamine, töövestlus, töötaja õigused, ettevõtetega suhtlemine.

Meil on lõpetajaid seitsmes suuremas valdkonnas, milleks on:
kokandus;
auto ja metall;
elekter;
ehitus ja ehitusviimistlus;
infotehnoloogia;
keskkonnatehnika;
puidutöö.

Messil on ettevõttel võimalus tutvustada ennast tulevastele tööle suundujatele, luua sidemeid koostööks ning leida endale kvalifitseeritud töötajad.

Osalema ootame ettevõtjaid enda ettevõtet tutvustava ettekande ja/või mõne aktiivse töötoaga, mis annaks meie noortele ülevaate Teie tegevustest, sellest, mida Teil on meie lõpetajatele pakkuda ning mida neilt endilt ootate. Palun andke teada, kas soovite esineda ettekandega või korraldada töötuba ja kui kaua aega vajate oma tegevuste läbiviimiseks. Vastavalt sellele saame korraldada majasiseselt infopäeva logistika, et kõik huvilised jõuaksid neid huvitava infoni. Töötubade puhul oleks vaja teada ka töötoas osaleva grupi suurust.

NB! Kõigi hiljemalt 22.05 registreerunud osalejate tunnustamiseks korraldab VIKK ettevõtjatele osalemise tänulõuna algusega kell 14!

Ettevõtete registreerumine: https://goo.gl/forms/L8x0L799Febm27LQ2

Lisainfo vikk.ee ja kontaktisik Marii-Heleen Hämäläinen
e-post: huvijuht@vikk.ee
telefon: 435 1025

 

 


Avaneb riikliku tagastamatu toetuse taotlusvoor lasterikastele peredele

Taotlusvoor avatakse 29. mail 2017, taotluste esitamise tähtaeg on 30. juuni 2017.

Riiklik tagastamatu toetus eluasemetingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast  (kaasa arvatud) last ning kelle 2016. aasta keskmine maksustatav tulu ühe leibkonnaliikme kohta on kuni 355 eurot.
Toetusskeemi sihtgrupiks on madala sissetulekuga leibkonnad, kellel puudub kas leibkonna vajadustele vastav eluase või olemasolev eluase ei vasta elementaarsetele elamistingimustele (sealjuures puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem või pesemisvõimalus, katus ei ole vettpidav või küttekolded ei taga eluaseme optimaalset siseõhu temperatuuri).

Ühe projekti maksimaalseks toetussummaks on 8 000 eurot. Taotleja, kellele on varasemalt kodutoetust eraldatud mitte rohkem kui ühe korra, võib toetust taotleda kuni 5 000 eurot. Pered, kellele on varasemalt kodutoetust eraldatud rohkem kui ühel korral, sellel aastal kodutoetust uuesti taotleda ei saa. Alates käesolevast aastast ei ole võimalik toetust taotleda eluasemelaenu põhiosa tagasimaksmiseks.

Korduva toetuse taotlemise hetkeks peab eelmine toetus olema kasutatud sihtotstarbeliselt, projekt tähtaegselt lõpetatud ja KredExile esitatud toetuse kasutamise lõpparuanne.

„Kodutoetus lasterikastele peredele" taotlemise täpsemad tingimused on saadaval KredExi kodulehel.

Toetuskõlblikud tegevused:

  • eluaseme püstitamine, ümberehitamine või laiendamine, samuti eluaseme tehnosüsteemide või –võrkude rajamine, muutmine või asendamine ehitusseadustiku tähenduses
  • eluaseme renoveerimine
  • projekti elluviimiseks vajaliku ehitusprojekti koostamisega, omanikujärelevalvega ja ehitusloa taotlemise esitamisega seotud kulude katmine
  • eluaseme soetamine leibkonnale

Nõuded taotlejale:

·        Taotleja on seaduslik(ud) vanem(ad), lapsendaja(d), kasuvanem(ad), eestkostja(d) või võõrasvanem(ad), kelle leibkonda kuuluvad vähemalt kolm kuni 19-aastast (kaasa arvatud) last. Leibkond peab moodustamise ühise majapidamise ja elama või eluaseme soetamise korral asuma elama toetuse objektiks olevale elamispinnale. Juhul, kui käesolevas punktis nimetatud taotlemiseks õigustatud isikud elavad koos, on nad kohustatud esitama toetuse taotluse ühiselt. Vähemalt ühe vanema elamisõiguse või elamisloa kehtivusaeg peab ületama käesolevates toetuse andmise tingimustes sätestatud ja toetuse rahuldamise otsuses märgitud kohustuste täitmise tähtaega.

·        Taotleja on koos laste ja leibkonnaliikmetega registreeritud rahvastikuregistris toetuse aluseks olevasse eluruumi. 

·        Eluaseme soetamise (juhul, kui taotlejal puudub isiklikus omandis olev elamispind), ehitise püstitamise või elamiskõlbmatu elamispinna rekonstrueerimise korral on taotleja koos lastega registreeritud rahvastikuregistris samale aadressile (elukohta, kus reaalselt elatakse). 

  • Taotleja või tema kuni 15-aastane laps on toetuse aluseks oleva eluruumi omanik (ehitusega seonduva sihtotstarbe korral), kaasomanik või saab selle omanikuks või kaasomanikuks (soetamise korral) enne toetuse väljamaksmist. Omandatav kaasomandiosa peab olema mõistlikus suuruses, arvestades toetuse eesmärki. Kaasomandi puhul toetatakse eluasemetingimuste parandamisele suunatud projektide kulusid vaid proportsionaalselt toetuse saajale või tema kuni 15-aastasele lapsele kuuluva eluaseme kaasomandiosale. 
  • Taotleja ja/või tema kuni 15-aastase lapse omandis ei ole rohkem kui üks eluruumina kvalifitseeruv kinnisomand v.a kõrvuti või üksteise peal paiknevad korteriomandid või majaosad, mis on omavahel ühendatud või juhul, kui toetust taotletakse nimetatud elamispindade ühendamiseks. Juhul, kui taotleja omandis on kinnisasi, mis on omandatud pärandvara ühisuse teel, ei võeta seda käesoleva punkti alusel omandite arvu määramisel arvesse.
  • Taotleja leibkonna viimase aasta keskmine maksustatav tulu leibkonna ühe liikme kohta ei ole suurem kui 355 eurot kuus va eelnevalt eraldatud toetus. Arvesse läheb Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendil kajastatud tulu (mitte tuludeklaratsiooni andmetel!). 
  • Ehitusega seonduvateks tegevusteks saab toetust taotleda vaid juhul, kui toetuse taotleja või tema kuni 15-aastane laps on toetuse aluseks oleva eluaseme omanik. Kaasomandi puhul saab toetust taotleda vaid proportsionaalselt taotlejale või tema kuni 15-aastasele lapsele kuuluva eluaseme kaasomandiosale, sealjuures peab kaasomandisse kuuluva eluaseme puhul notariaalne kasutuskord kaasomandi kasutamiseks. 
  • Taotlemise õiguse tekkimiseks ei tohi eluaseme omanikust taotlejal olla avalike andmebaaside andmetel võlgnevusi suuremas summas kui 1 500 eurot. Samuti ei saa eluaseme omanikust taotlejaks olla isik, kelle suhtes on jõustunud kohtuotsus füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamiseks ja/või pankroti väljakuulutamiseks või kelle vastu on algatatud täitemenetlus võlgade katteks, samuti isik, kelle ehitusseadustiku mõistes ehitatavale või punktis 2.2.4 sätestatud renoveeritavale eluasemele on kinnistusraamatus või ehitisregistris seatud piiranguid, s.h areste, võõrandamise keelumärget jne. Eelnimetatud piiranguid ei kohaldata juhul, kui eluase on taotleja kuni 15-aastase lapse omandis või soetatakse taotleja kuni 15-aastase lapse omandisse või toetuse saamine tagab arestide, võõrandamise keelumärgete või muude piirangute kustutamise.
  • Taotlejaks ei saa olla isik, kelle suhtes on algatatud või läbi viidud käesoleva meetme raames eraldatud toetuse tagasinõude menetlus.

Nõutavad dokumendid:

  • taotlus (vorm on kättesaadav alates 29.05.2017)
  • taotleja kõigi täisealiste leibkonna liikmete taotluse esitamise eelneva kalendriaasta maksuandmete tõend Maksu- ja Tolliameti ettenähtud vormil (www.emta.ee, sealt e-maksuamet- „Nõuded ja kohustused"-„Tõendid"-„Alusta tõendi koostamist"-„Maksuandmete tõend"- valida tõendi algusperiood-„Koosta tõend"-„Lisa digitempel"-„Saada e-kirjaga")
  • täiendavate leibkonna liikmete puhul tõend, mis kinnitab täiendava leibkonna liikme vastavust juhendi punktis 1.2.5 toodud nõuetele
  • raske või sügava puudega lapse puhul koopia arstliku ekspertiisi otsusest
  • koopia lapsendaja, kasuvanema, eestkostja määramise otsusest

Vastavalt sihtotstarbele esitatakse lisaks järgmised dokumendid:

Ehitise püstitamine, ümberehitamine või laiendamine, renoveerimine, tehnosüsteemide või - võrkude rajamine, muutmine, asendamine:

  • ehitustööde eelarve
  • hinnapakkumised vähemalt kahelt tööde teostajalt, kui tööde teostamiseks kasutatakse teiste isikute teenuseid
  • hinnapakkumine vähemalt ühelt ehitusmaterjalide müüjalt, kui tööd tehakse ise
  • fotod ehitustööde eelarves näidatud tegevuste/eluasemel olevate puuduste kohta ja mille jaoks taotleja soovib toetust kasutada. NB! Üle 10 MB e-kirju palun saata mitme eraldi kirjana arvestusega, et üks kiri oleks alla 10 MB.

Eluaseme soetamine:

  • soovitava eluaseme kirjeldus, kuhu märgitakse kinnisasja tüüp, asukoht, suurus, seisukord, sissekolimisvalmidus, remondivajadus ja selle hinnanguline maksumus. Tegemist on esialgse sooviavaldusega, mis annab KredExile aimu selle kohta, mida soovitakse osta (korter, maja jne).

Taotlejate isikut tõendavate dokumentide koopiaid, laste sünnitunnistusi, abielutunnistusi või abielutõendeid ei pea esitama v.a. juhul kui dokumentidele puudub ligipääs rahvastikuregistris ja seda küsib KredEx ise taotleja käest.

Taotlus koos lisadokumentidega tuleb esitada KredExile läbi KredExi e-teenuste keskkonna või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil toetused@kredex.ee või paberkandjal Eesti Posti kaudu tähitud kirjana aadressil „Kodutoetus", SA KredEx, Hobujaama 4, Tallinn, 10151. Taotlus koos lisadokumentidega esitatakse kompleksselt, kõik koos.


Toetuse täpsed tingimused on sätestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri poolt kinnitatud „Kodutoetus lasterikastele peredele" meetme toetuse andmise tingimustega. Nii meetme tingimused kui taotlusvorm on kättesaadavad KredExi kodulehel. Samuti on kodulehel ära toodud korduma kippuvate küsimuste rubriik.

Pärast taotlusvooru lõppemist ja laekunud taotluste menetlemist, küsib KredEx tingimustele vastavate taotlust kohta, mis on esitatud üksikvanema poolt, taotleja elukohajärgselt kohalikult omavalitsuse üksuselt hinnangu leibkonna liikmelisuse kohta.

Lisaküsimuste korral palume ühendust võtta järgmistel telefoninumbritel:  667 4109, 667 4110, 667 4120.

 

Kersti Saar
toetuste haldur

KredEx

Hobujaama 4, 10151 Tallinn
tel:     +372 667 4109
www.kredex.ee


RMK kutsub huvilisi Soomaa rahvusparki Ördi rappa

RMK kutsub huvilisi laupäeval, 20. mail toimuvale soode päevale Soomaa rahvusparki Ördi rappa.

RMK haldab suurt osa Eestimaa soodest. Ka paljud kaitsealused sood on Eestis kuivendatud ja olnud kasutuses turbatootmis- või metsakasvatusaladena. RMK ülesanne on enda hallatavatel maadel kuivendamisega rikutud sooelupaikade veerežiimi taastamine ja eelduste loomine soostumisprotsessi jätkumiseks. Soode päeval uurimegi, kas taastatud aladel leidub juba märke soole omase elustiku taastumisest, arutleme, miks soid on vaja taastada ning kuidas ja kus RMK seda teeb. Pane end kirja ja tule matkama http://rmk.ee/mis-on-puude-taga/sundmused/soode-paev

Soode päev on järjekordne sündmus  vastuste- ja osaluspäevade sarjast "Mis on puude taga?", mille raames tutvustame, selgitame ja arutleme üheskoos selle üle, millega RMK-s igapäevaselt tegeletakse.

Järgnevad sündmused vastuste- ja osaluspäevade sarjas on:

27. mai  - pärandkultuuri päev: http://rmk.ee/mis-on-puude-taga/sundmused/parandkultuuri-paev

10. juuni  - puude kokkulugemise päev https://rmk.ee/mis-on-puude-taga/sundmused/puude-kokkulugemise-paev

 

Lisainfo:
Kaidi Jõesalu
RMK loodusteabe teemajuht
5304 3504
kaidi.joesalu@rmk.ee

www.rmk.ee

 

 


Külalised Jokioisest

16.-18. mail on Suure-Jaani vallas Olustveres Jokioise rahvaülikooli 34 inimest. Tutvutakse Olustvere kodade tegemistega, käiakse Olustvere Maanaiste Seltsi majas, Võhmas, Viljandis jm. 

Sõprusomavalitsuse Jokioise rahvas käis ka Suure-Jaani vallamajas, kus vallavanem Tõnu Aavasalu tutvustas Suure-Jaani valla tegemisi. Pooled grupi liikmed olid Suure-Jaani vallas esimest korda.

 


Hajnowkas külas

Suure-Jaani valla delegatsioon käis Poolas sõpruslinnas Hajnowkas.

Tutvuti Hajnowka linna raamatukogu igapäevatöö ja kirjastustegevusega ning külastati kahte Hajnowka kirikumuusika festivali kontserti. Samuti külastati Hajnowka lähikonna turismi- ja väikeettevõtjaid ning tutvuti nende tegemistega.

Suure-Jaani vald ja Hajnowka linn teevad koostööd aastast 2005. Vahetatud on nii ametlikke delegatsiooni kui kultuurkollektiive ja sportlasi.  Koostööd on teinud lasteaiad ja kirjutatud on ühisprojekt, mille tulemusel tiheneb koostöö kahe omavalitsuse koolide vahel.


SA Viljandimaa Arenduskeskus kutsub ettevõtjaid tunnustama

 

Viljandimaa ettevõtjate tunnustamise eesmärgiks on maakonna ettevõtjate tegevuse väärtustamine. Auhinna väljaandmise on ellu kutsunud Viljandi Maavalitsus ja Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja väljaandmist korraldab SA Viljandimaa Arenduskeskus. Auhindu jagatakse viies kategoorias:

Viljandimaa maaelu edendaja 2017,  

Viljandimaa edukas alustanud ettevõtja 2017,  

Viljandimaa parim väikeettevõte 2017, 

Viljandimaa parim suurettevõte 2017, 

Viljandimaa loomevaldkonna ettevõtja 2017.

Ettevõtjate tunnustamise statuudiga saab tutvuda ning viited kandidaatide esitamiseks ja täpsemad juhised on üleval Viljandimaa arenduskeskuse kodulehel. Auhindadele esitamine toimub kuni 15. juulini 2017 ja auhinnad antakse pidulikult üle Viljandimaa ettevõtlusnädal 5. oktoobril 2017.

 

 


Allar Arula pälvis laureaaditiitli

Pühapäeval, 7. mail toimus Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis Eesti Meestelaulu Seltsi X üle-eestiline poiste-solistide võistulaulmise lõppkontsert, kuhu sel korral pääses piirkondlikest voorudest 32 noort lauljat seitsmes erinevas vanuserühmas.
Lauljaid hindas professionaalne žürii koosseisus – Tanja Mihhailova-Saar, Kelli Uustani, Rauno Elp, Aivar Leštšinski ja Ivo Linna, kes kuulutasid välja kümnenda juubeli võistulaulmise laureaadid.
Kuni 5 aastaste vanuserühmas võitis laureaditiitli Suure-Jaani valla poiss Allar Arula – juhendaja Kärt Kaljaspolik. Allar laulis Airi Liiva laulu „ Mina ei tea" .

Oma võidulaulu esitab Allar ka 14. mail kell 12.00 Estonia kontserdisaalis toimuval Emadepäeva kontserdil, millest teeb otseülekande ETV.

 


Nooruse Laulu parimad selgunud

Suure-Jaani valla õpilaste lauluvõistlusest "Nooruse Laul" võttis seekord osa 30 noort lauljat, kes võistlesid neljas vanusekategoorias. Žürii tunnistas parimateks:

7-9-aastased
1. Triinu Johanna Sepp
2. Kiiri Katrin Vingisaar
3. Brita Olev

10-12-aastased
1. Mattias Randaru
2. Taavi Reimann
3. Kirke Katrin Vingisaar

13-15-aastased
1. Leelo Kukk
2. Merilin Tkatšenko
3. Gerda AInsalu

16-aastased ja vanemad
1. Anna Krete Kangur
2. Andreas Päeva
3. Kerli Pelt

Parima taustalaulja eripreemia sai Merli Mäevälja ning publik valis oma lemmikuteks Krisette Sova ja Andreas Päeva.

Nooruse Laulu Grand Prix´i pälvis 10-12-aastaste lauljate hulgas võistelnud Karl-Vahur Vingisaar, kelle õpetaja on Maarika Reimand.

.