Uudised ja teated

14.08-28.08.2017 on Suure-Jaani postkontor ajutiselt suletud

14.08-28.08.2017 on Suure-Jaani postkontor ajutiselt suletud.
Kliendid saavad kasutada kõiki postiteenuseid asenduspostiasutuses või tellida kirjakandja koju/tööle. Postmarkide, kaartide ja ümbrike müügiks on sõlmitud lepingud alternatiivsete müügikohtadega, et kliendid saaksid mugavalt osta kõike kirja saatmiseks vajalikku. See on klientidele täiendavaks võimaluseks ka postiasutuse tavapärase töökorralduse ajal.
Asendav postiasutus
Suure-Jaani postkontorit asendab ja väljastab saadetisi Viljandi postkontor, asukohaga Viljandi linn, Tallinna tänav 22.
E-R 9.00-19.00
L 9.00-17.00
P 10.00-15.00
Teenus kirjakandjaga tööle/koju
Kõikidel ettevõtetel ja inimestel on võimalik tellida teenuse osutamiseks kirjakandja tasuta koju või kontorisse.
Kirjakandjat saab tööle/koju tellida meie kliendiinfo telefonilt 661 6616.
Tellimusi võetakse vastu E–R kell 9–20 ja L-P 9-15.
Kirjakandja osutab järgmisi teenuseid:
•         kirisaadetise, postipaki, kullerpaki vastuvõtmine ja kättetoimetamine
•         rahakaardi vastuvõtmine ja kättetoimetamine;
•         ajakirjade ja -lehtede tellimuste vormistamine;
•         maksete tasumine;
•         postimaksevahendite müük.

Postmarkide müügikohad
Postmarkide lähimad müügikohad leiab Omniva kodulehelt: https://www.omniva.ee/era/veel/edasimuujad

 

 

 


Apteek suletud

Suure-Jaanis Tallinna tänav 10 asuv Laine apteek apteekri puhkuse tõttu suletud 24.-31. juulil 2017.


Puhkpillinoorte edu

Suure-Jaani valla noormehed Mattias Randaru ja Hans-Kristjan Reimann osalesid Eesti Noorte Puhkpilliorkestri (dirigent Sirly Illak-Oluvere) koosseisus 6.07-10.07 ülemaailmsel noorte muusikute festivalil Zürichis, kus orkester saavutas kontsertorkestrite kategoorias kõrge teise koha.

Welt Jugenmusik Festival (WJMF) on kõrgetasemeline ülemaailmne festival, mida korraldatakse iga 7 aasta tagant. 2017. aastal osales sellel festivalil erinevates kategooriates 80 kollektiivi 12 erinevast riigist pea 3000 osalejaga vanuses 9-25. Eesti Noorte Puhkpilliorkester (ENPO) osales kontsertorkestrite kategoorias H2, milles oli kokku 9 orkestrit. Eesti Noorte Puhkpilliorkester saavutas festivali võistumängimisel kõrge II koha punktisummaga 87,67. Eesti muusikuid edestas Worber Jugendblasorchester (Šveits) 91,17 ja eestlastele järel kolmanda koha sai Jugendblaskapelle Sonthofen e.V (Saksamaa) 83,83 punktiga.

Võistumängimist hindas kõrgetasemeline žürii Felix Hauswirth ja Jean-Claude Kolly Šveitsist ning Jan van der Roost Belgiast. Eesti noorte esinemise juures hinnati eelkõige musikaalsust ning head koosmängu.

 


Umbrohutõrjetööd raudteel

Edelaraudteel  on  Türi-Viljandi raudteelõigul kavandatud ajavahemikus 10-12 juuli  (kaasaarvatud) umbrohutõrjetööd.

Juhul kui vihmase ilma ja tugeva tuule tõttu ei ole võimalik kavandatud  ajal umbrohutõrjet  teha ja tööd lükkuvad edasi, teavitame sellest täiendavalt.

Inimeste viibimine ja koduloomade karjatamine raudtee ääres tööde ajal ei ole soovitatav, võimalusel hoida raudteest eemal ka kodulinnud ja sulgeda mesilastarude lennuavad. Pärast umbrohutõrjet vältida võimalikult kariloomade söötmist kemikaalidega töödeldud piirkonnas. Umbrohutõrjeks  kasutatakse vahendit RODEO XL.

 

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS  vabandab võimalike ebameeldivuste pärast.


Soomaa piirkonna teemaplaneeringu avalik väljapanek

Viljandimaa maakonnaplaneeringu Soomaa piirkonna teemaplaneering võeti vastu Viljandi maavanema 07.06.2017 korraldusega nr 1-1/17/211 ja suunati avalikule väljapanekule.

Teemaplaneeringu eesmärgiks on mitmekülgse ja valikvõimalusi pakkuva elukeskkonna kujundamine ning  kohalike inimeste elu- ja majandustegevuse soodustamine Soomaa piirkonnas. Määratud on ruumilise arengu põhimõtted ja prioriteedid, olulisemad sotsiaalse ja tehnilise taristu objektid, maa- ja veealade kasutamistingimused rahvuspargis.

Planeeringus keskendutakse transpordi ja kohalike teenuste kättesaadavusele, teede ja sildade seisukorrale, turismile, puhkealadele ja matkaradadele, elektri- ja internetiühenduste kättesaadavusele ning elanike turvalisuse tagamisele. Antakse hinnang rahvastiku muutustele, näidatakse võimalused vanade talukohtade kasutusele võtmiseks rahvuspargis.

Teemaplaneering on koostatud koostöös Pärnu Maavalitsusega.

 

Teemaplaneeringu avalik väljapanek toimub ajavahemikul 20. juuni kuni 2. august 2017.

Soomaa teemaplaneeringu materjalid on kättesaadavad Viljandi Maavalitsuse veebilehel  http://viljandi.maavalitsus.ee/teemaplaneeringud

Avaliku väljapaneku ajal  saab paberkandjal planeeringumaterjalidega tutvuda tööpäeviti Viljandi maavalitsuse arenguosakonnas (Vabaduse plats 2, II korrus), Soomaa Rahvuspargi külastuskeskuses Kõrtsi-Tõramaal ja Tipu Looduskoolis Kõpu vallas Viljandimaal.

Kogu avaliku väljapaneku kestel, 20.06.2017 kuni 2.08.2017, on igal isikul õigus esitada kirjalikke ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid planeeringulahenduse kohta aadressile: Viljandi Maavalitsus, Vabaduse plats 2 71020 Viljandi või elektronpostiga aadressile: info@viljandi.maavalitsus.ee

 

Teemaplaneeringu avalikud arutelud toimuvad:

  • 28. augustil 2017 algusega kell 15.00 Viljandi Maavalitsuse III korruse nõupidamiste saalis (Vabaduse plats 2, Viljandi)
  • 29. augustil 2017 algusega kell 14.00 Pärnu Maavalitsuse V korruse saalis (Akadeemia tn 2, Pärnu)
  • 30. augustil  2017  algusega kell 15.00 Soomaa Rahvuspargi külastuskeskuses Kõrtsi-Tõramaal

 

Teemaplaneeringu koostamise algataja on Viljandi maavanem, planeeringu koostajad Pärnu ja Viljandi Maavalitsus, koostamise korraldaja ning kehtestaja on Viljandi Maavalitsus.

Kontaktisikud: Tiia Kallas, tel 433 0422, e-post: tiia.kallas@viljandi.maavalitsus.ee

Anne Karjus, tel 433 0423, e-post: anne.karjus@viljandi.maavalitsus.ee.   

 


Konkursside tulemused selgunud

V Villem Kapi nimelisel heliloomingu konkursil "Uus laul" pälvis  I preemia Mari Amori laul "Ma kordan, aiva kordan nagu narr" (sõnad Indrek Hirv).  Mari Amor osales vanemas vanuserühmas.

Mari Amorile läks ka Suure-Jaani valla eripreemia.

 

VIII Mart Saare nimelis lauljate konkursi tulemused olid järgmised:

II koht - Merit Kraav
II koht - Kristjan-Jaanek Mölder
Žürii andis välja kaks klaveripartneri preemiat, mille pälvisid Piia Paemurru ja Jaan Kapp.

Suure-Jaani valla eripreemia - Kristjan-Jaanek Mölder.

 

Žürii töötas koosseisus: Martti Raide, Leili Tammel, Mati Turi.

 

 

 


Kukerpillid tõid Tääksi täismaja

Suure-Jaani muusikafestival tõi Tääksi vesiveski vabaõhulavale tänavu 45 aastat koosmusitseerimist  tähistanud ansambli Kukerpillid. 

Legendaarne ansambel aga meelitas kohale suurima arvu vaatajaid-kuulajaid, mis sellel laval nähtud - pea 350 inimest. Selline hulk publikut ei jätnud ruumi tantsuplatsile, kuid kaasa laulda said kõik - hitid ei lõppenudki, enne sai kontsert otsa.

Tääksi vesiveski omanik Tõnu Randaru ütles, et algul pani teda pisut muretsema see, et kontsert oli planeeritud esmaspäevasele päevale - kuid tegelikkus ületas kõik ootused ja tõestas, et esmaspäev oli hea valik.

 

 


Ilm soosis nii vaimulikku laulupäeva kui aiakohvikuid

Üle-eestiline vaimulik laulupäev ja aiakohvikute päev tõid Suure-Jaani rohkem külalisi kui linnas igapäevaselt elanikke.

Vaimulikul laulupäeval astus kuulajate ette üle 1200 laulja, lisaks 7 pasunakoori, Põltsamaa koguduse plokkflöödiansambel ja Eesti Sinfonietta. Eestimaa praostkondades tegutsevatele kooridele lisaks osalesid ka koorid Peterburist ja Perniöst.
Reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud vaimuliku laulupäeva patroonid olid EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Saksamaa suursaadik Eestis hr Christoph Eichhorn, kes istutasid Suure-Jaani Johannese kiriku juurde ka õunapuu sordist Suure-Jaani suveõun.

Ilmselt aitasid nii erakordselt hea ilm kui samal päeval toimunud aiakohvikute päev kaasa laulupäeva publiku rohkusele - vaatajaid-kuulajaidki oli kogunenud enam kui eelmistel vaimulikel laulupäevadel millest ühel tuli esinejatel võidelda ülitugeva tuulega ja teisel vihma eest Suure-Jaani kooli suurde saali kolida.

Ka Suure-Jaanis avatud neli ja lähiümbruses avatud neli aiakohvikut said heast ilmast ja Suure-Jaani tulnud inimestest oma osa.Rahvast jagus igale poole - nii head-paremat nautima kui kontserte  ja loenguid kuulama.

 


Suure-Jaanis pakutakse homme kosutust nii hingele kui kehale

17. juunil toimub Suure-Jaanis nii aiakohvikute päev kui üle-eestiline vaimulik laulupäev.

Vaata täpsemalt:

Vaimuliku laulupäeva kava

Aiakohvikute päev Kohvikudkaart

Suure-Jaani muusikafestivali kava

 


Fotonäitus kiriku orelirõdul

Suure-Jaani kiriku orelirõdul on huvilistele vaadata Jaanus Siimu fotonäitus "Suure-Jaani muusikafestival tagasivaates" - 46 fotot eelmisest muusikafestivalist. Näituse pidulik avamine 17. juunil kell 11.

17. juunil on Suure-Jaanis nii üle-eestiline vaimulik laulupäev kui kodukohvikute päev.

 


Homme heisatakse festivalilipp

Reedel, 16. juunil on XX Suure-Jaani muusikafestivali Auftakt: heisatakse festivalilipp ja toimub avakontsert "Isad ja pojad" heliloojate Kappide majamuusemis.

20. muusikafestival pakub traditsiooniliselt elamusi päeval ja ööl. Festivalipäevadesse jagub soolo- ja koorikontserte, instrumentaal- ja vokaalmuusikat, kohtumisi loovisikutega ning kõrva- ja silmailu.

23. juunil kell 3 öösel toimub Hüpassaare rabasaarel traditsiooniline päikesetõusukontsert, kus soo-orkestrit dirigeerib seekord imelapsena tuntuks saanud noor dirigent Inglismaalt - Alexander Prior. Solistideks Ingrid Paul (plokkflööt) Saksamaalt, Arvo Leibur (viiul) ja Aare Tammesalu (tšello).

Aare Tammesalut võib pidada päikesetõusukontserdi isaks, sest just tema käis välja mõtte rabasaarel kontsert teha - ta oli laval ka esimesel  kontserdil aastal 2003.” Sel aastal ootab kontserdikuulajaid rabasaarel uus Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt ehitatud puidust puhkeplats.

17. juunil on Suure-Jaanis üle-eestiline vaimulik laulupäev, mis toob lavale rohkem kui tuhat lauljat-pillimängijat. Peapiiskop Urmas Viilma "Vaimuliku laulupäeva sündmused annavad meile kõigile võimaluse kogeda osadust kaaskristlastega, kellega me muidu võib-olla iial kusagil mujal ei kohtugi. Meil on vaja usukauges ühiskonnas oma usule kindlaks jäämiseks kinnitavat õlatunnet, osadust ning ühiseid laulu- ja palvehetki."

17. juunil on Suure-Jaanis ka aiakohvikute päev - külastajatele on avatud 8 ühepäevakohvikut Suure-Jaani linnas ja ümbruskonnas. Aiakohvikutes ootavad külalisi nii hõrgutised kui kontserdid ja loengud.

Rahvalikuma poole eest kannab sel aastal hoolt juba neljakümne viieseks saav ansambel Kukerpillid. Oma sõpradega kohtutakse 19. juunil nii kell 13 lõunatunnis kui õhtul kell 20 Tääksi vesiveski vabaõhulaval.

Mõned näited tänavusest programmist:
- Mati Turi ja Martti Raide Kondase maja saalis 18. juunil kell 15
- Kirill Ogorodnikov Energia talu teemajas 18. juunil kell 17
- Eesti Rahvusmeeskoor Suure-Jaani kirikus 18. juunil kell 20
- EMTA ooperistuudio etendus"Dido ja Aeneas" Olustvere lossis 20. juunil kell 22
- Püha Danilovi kloostri meeskoor Moskvast õigeusu kirikus 21. juunil kell 22
- ERSO (dirigent Alexander Prior Inglismaalt) ja Daniel Kogan (viiul, Moskva) Suure-Jaani kooli suures saalis 22. juunil kell 19

Lisaks toimuvad festivali jooksul Mart Saare nimeline lauljate ja Villem Kapi nimeline heliloomingu konkurss ning varem kui Tallinnas esinevad galakontserdil EMTA 2017. aasta  lõpetajad.

Lõunatundides kohtuvad huvilistega teoloog ja rännumees Arne Hiob, saksofonist Lembit Saarsalu, ansambel Kukerpillid, ooperilavastaja ja Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht Arne Mikk ning kunstiteadlane ja pikaaegne Eesti Vabariigi kultuuriatašee Saksamaal Harry Liivrand. Eelmiste aastate festivalidest tehtud fotosid saab uudistada Suure-Jaani kiriku rõdul ja Kondase maja II korrusel. Festivali lõpetab traditsiooniline jaanitule süütamine. Kokku toimub ligi 30 sündmust.

Festivalipileteid ja -passe saab osta Piletilevi ja Piletimaailma müügipunktidest. Passe on võimalik osta ka Suure-Jaanist: Kondase majast (Ilmatari 9) ja Suure-Jaani vallamajast (Lembitu pst 42).

 

http://muusikafestival.suure-jaani.ee/ajakava/


Tasuta õigusabi võimalus

Eesti Õigusbüroo OÜ jagab riigihanke korras  Eesti elanikele tasuta ja tavahinnast soodsamalt õigusalast nõu. Teenust finantseerib Eesti Vabariigi Justiitsministeerium ja see on planeeritud esialgu viieks aastaks.

Tasuta õigusabi võimalus on mõeldud eelkõige inimestele, kelle jaoks tavajuristi palkamine on liiga kallis ja kes ehk isegi ei tule selle peale, et võiks nõu küsida. Õigusalaseid küsimusi tuleb aga kõigil ette (inkassoprobleemid, abielulahutused, elatise nõuded, erinevad lepingud jne) ning tihtipeale kasvavad väikesed probleemid suurteks, kui nendega õigeaegselt ei tegeleta. Tasuta õigusabi aitab probleemide suurenemist ennetada. Seda kinnitab fakt, et esimese seitsme nädala jooksul Eesti Õigusbüroo juristidelt abi saanutest on tervelt 70% oma murele lahenduse leidnud vähem kui kahe tunniga.

Tasuta õigusabi on hea võimalus ka neile, kel hetkel ühtki probleemi pole, kuid kel on plaanis lähiajal sõlmida mõni tähtis leping – näiteks abielluda või osta kinnisvara. Enne oluliste otsuste tegemist on mõistlik kõik asjaolud enne allakirjutamist juristiga läbi arutada.

Tasuta õigusabi saamiseks on vaja end registreerida kliendiks (www.juristaitab.ee) ning seejärel toimub konsultatsioon kas kohtumisel või interneti vahendusel. Õigusabi teenuse finantseerimine käib kolmes etapis, süsteemil 2+3+10. Esimesed kaks tundi on kliendile täiesti tasuta, järgmised kolm tundi hinnaga 20 eurot tunnis ja seejärel, kui veel vaja, saab kümme tundi hinnaga 40 eurot tunnis. Kalendriaasta vahetudes on kliendil taas võimalik saada õigusabi sama 2+3+10 süsteemi järgi.

 

 


Sõlmiti Suure-Jaani tervise- ja külastuskeskuse ehitusleping

8. juunil sõlmisid Suure-Jaani Vallavalitsus ja AS Eviko  ehituse töövõtulepingu Suure-Jaani tervise- ja külastuskeskuse ehituseks.

Ehituslepingu maksumuseks on 4,45 miljonit eurot. Tervisekeskuse ehitust toetatakse esmatasandi tervisekeskuse meetmest ligikaudu 700 000 euroga, ülejäänud summa tuleb Suure-Jaani valla omavahenditest.

Läbi on viidud ehitushange, küsitud nõusolek kohustuste võtmiseks ühinevatelt omavalitsustelt:  Võhma Linnavolikogult, Kõo ja Kõpu Vallavolikogult. Suure-Jaani Vallavolikogu andis nõusoleku kohustuste võtmiseks järgmiseks aastaks.

Tervise- ja külastuskeskuses on ruumid perearstikeskusele, füsioteraapia teenusele, koduõendusele, hambaarstile. Ruumid saavad ka politsei, kiirabi, apteek ja kohvik.

Ujula koos saunakeskusega on mõeldud kuni 80 külastajale. Ujulasse tuleb 3 rada ja erinevad basseinid ning 4 sauna. Tervisesportlastele on mõeldud ka jõusaal. Ehitus peab valmima 30. septembriks 2018.

Lepingu allkirjastasid vallavanem Tõnu Aavasalu ja AS Eviko juhataja Kaimo Sepp.

 

Vaata lepingu sõlmimist

 

 

 


Õigeusukirikus toimub teenistus ja kalmistul hingepalvus

 

EAÕK Suure-Jaani pühade Peetruse ja Pauluse õigeusu kirikus pühapäeval, 25. juunil kell 15 teenistus ja kell 16 hingepalvus õigeusu (Pihlaka tänava) kalmistul.


isa Andreas
5660 6703


Sürgavere küla pürib Aasta külaks

Kodukant valib ERRi lugejate ja televaatajate abiga ka sel aastal Aasta küla konkursi 15 kandidaatküla seast välja rahvalemmiku. Konkursil osaleb Sürgavere küla. Hääletada on võimalik kuni 16. juuni keskpäevani.

Vaata ja hääleta http://menu.err.ee/5986…/aasta-kula-2017-kandidaat-surgavere

 


Vallavalitsus tänas piirkonnapolitseinikuna töötanud Ivo Krallet

Suure-Jaani Vallavalitsus andis tänukirja pikka aega piirkonnapolitseinikuna töötanud Ivo Krallele, kes jäi väljateenitud pensionile. Aastaid Suure-Jaanis ja Võhmas töötanud meest tänati pikaajalise hea koostöö eest turvalise elukeskkonna loomisel.

Ivo Kralle töötas politseinikuna aastast 1993 - algul majanduspolitseiniku, hiljem piirkonnapolitseinikuna.

 


Maakonna laulu- ja tantsupeol

Viljandimaa laulu- ja tantsupeol „Vaade koduaknast" osales pea 300 Suure-Jaani valla lauljat-tantsijat-pillimeest.

Kildu laste tantsurühm 1.-2. klass - Krista Prinzmann
Kildu laste tantsurühm 5.-6. klass - Krista Prinzmann
Suure-Jaani Kooli algklasside tantsurühm 1.-3. klass - Jaanika Reier
Suure-Jaani Kooli neiduderühm "Lendlevad pastlad" - Tauno Tilk
Suure-Jaani Kooli Vastemõisa mudilaskoor - Ene Uuland
Suure-Jaani Kooli lastekoor - Riina Mankin
Tantsurühm "Olustvere lapsed" 5.-6. klass - Anu Mikkor
Olustvere põhikooli mudilaskoor - Agnes Kurg
Olustvere põhikooli lastekoor - Agnes Kurg
Suure-Jaani segakoor Ilmatar - Riina MAnkin
Segakoor "Lehola" - Agnes Kurg, Aita Tammpere, Maret Mölder
Naisrühm "Suure-Jaani" - Merilin Metsatsirk
Segarahvatantsurühm "Loits" - Tiiu Siim
Sürgavere naisrühm - Helgi Linnas
Olustvere naisrühm "Oo-Lust" - Anu Mikkor
Naaisrühm "Vastsed Naised" - Paul Bobkov
Tääksi segarahvatantsurühm "Õerutajad" - Eve Rink
 
Kõo vallast osalesid Kirivere Kooli mudilaskoor (Eda Piilmann), tantsurühm "Pilistvere Pilgar"  ja "Väike Pilgar" (Ülle Ant); Kõpu vallast Kõpu mudilaskoor ja Kõpu naiskoor (Kätlin Kink) ja Võhma linnast lasterühm "Kullerkupp" (Cilly Sarv), Võhma Kooli mudilaskoor ja lastekoor (Maila Juudas), naisrühm "Lilleke" (Merilin Metsatsirk) ja segakoor "Leelo" (Mait Reimann ja Eda Piilman).
 
 

Suure-Jaani, Võhma, Kõo ja Imavere pakuvad ühiselt uusi noorsootöövõimalusi

Eesti Noorsootöö Keskus on üle-eestiliselt ellu viimas programmi, mis toetab naaberomavalitsuste noorsootööalast koostööd eesmärgiga mitmekesistada noorsootöös toimuvat ja noorte võimalusi töö- ja kooliväliseks tegevuseks. Olulisel kohal on see, et üha rohkem noori leiaks endale huvipakkuva eneseteostuse oma kodukoha lähedal.

Alates 2016. aastast on Suure-Jaani, Võhma, Kõo ja Imavere noorsootöö tegijad ja omavalitsusjuhid regulaarselt kohtunud ja koostanud ühise tegevuskava noorsootöö arendamiseks Põhja-Viljandimaa koostöögrupiskahel järgneval aastal. Tegevuskava loomisel on seatud visiooniks, et piirkonnas on terved, aktiivsed ja ettevõtlikud noored, kellele on loodud tänapäevased ja mitmekesised tingimused eneseteostuseks. Eesmärgi saavutamiseks on ühiselt kokku lepitud erinevad tegevused – ettevõtlikkuse arendamine, uute huviringide ja neis osalemiseks transpordivõimaluste loomine piirkondadesse, noorte eestvedajate koolitusprogramm, seikluskasvatus- ja huviringide päevad, rahvusvahelised noorsootöötegevused, ühisüritused, noorte tunnustamine, noorteinfo e-lahenduse loomine ja palju muud.

Praegu on nelja omavalitsuse 1918st 7–26 aasta vanusest noorest noorsootöötegevustega hõivatud 40%. 2017.–2018. aastal ellu viidavate tegevuste jooksul on kavas saavutada eesmärk, kus noorsootöös on hõivatud vähemalt 55% noortest ning loodud on 21 uut tegevusvõimalust.

Nelja omavalitsuse koostöö koordinaator on Suure-Jaani vald, projektijuht Aino Viinapuu. Põhja-Viljandimaa koostöötegevuste koordinaator Mati Adamson: "Ühise tegevuskava ettevalmistamise ja kokkuleppimise käigus välja kujunenud koostöösuhted loovad eeldused piirkonna noorsootöö sisukaks arendamiseks.  Püüame noortele pakkuda senisest veelgi mitmekesisemaid võimalusi, et igaüks leiaks enda kodukandis põneva ja huvipakkuva tegevuse. Tänapäevased ja kvaliteetsed noorsootöövõimalused on väga oluliseks argumendiks, et noored oma kodukohta väärtustaksid."

Koostöö esimese tegevusena toimus 3-osaline koolitusprogramm 15le piirkonna vabatahtlikule noorele, kes uute pädevuste najal saavad edaspidi abiks olla kohalike laagrite ja noortesündmuste korraldamisel. Järgmise suurema üritusena toimub 28. mail Suure-Jaani Noortekeskuses ühine seikluslik perepäev „Parim pühapäev perega", kus lisaks väga paljudele meelelahutuslikele tegevusvõimalustele saab tutvuda piirkonnas pakutavate põnevate huviringide tegemistega.

Koostööprogrammi toetus on piirkonnale kaheks aastaks 89 779 EUR. Koostöös toimuvat noorsootöö arendamist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi "Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine" kirjeldatud tegevuste raames.           

 


Vallavanem võttis vastu tublisid õpilasi

Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu võttis Kondase maja saalis vastu valla koolide  tublisid õpilasi, nende vanemaid ja õpetajaid. Vastuvõtule oli kutsutud 29 noort - Suure-Jaani Gümnaasiumist 5, Olustvere Põhikoolist 1 ja Suure-Jaani Koolist 23 noort, kes saavutasid häid tulemusi maakondlikel ja vabariiklikel olümpiaadidel-võistlustel.  Kõige tublimate tulemusteni jõudnud õpilaste ettevalmistamise eest pälvisid tänukirjad 15 õpetajat.

Nii tublide noorte peresid kui neid ettevalmistanud õpetajaid oodatakse Suure-Jaani muusikafestivali Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontserdile 22. juunil Suure-Jaani kooli suures saalis.

 


Suure-Jaani vald esitleb raamatut

Suure-Jaani vald esitleb täna Heliloojate Kappide majamuuseumis raamatut "Helisev vaikus. Suure-Jaani muusikafestival aastast 1998".
Kõvas köites 128 leheküljelises raamatus on 222 fotot Suure-Jaani muusikafestivali viimastest aastatest. Enamuse fotode autor on Jaanus Siim, aga festivali erinevaid tegemisi aitavad kajastada ka Leili Kuusk, Teele Siim, Janika Siim ja Peeter Arro. Raamatust saab lühiülevaate festivalist nii eesti kui inglise keeles. Raamatu koostajaks on Leili Kuusk.

Huvilistel on raamatut võimalik soetada esitluselt, alates 25. maist Suure-Jaani vallavalitsuse kantseleist ning Suure-Jaani muusikafestivali ajal festivali infopunktist ja piletimüüjatelt. Raamatu müügihinnaks on 10 eurot.

Käesoleval aastal, 17.-23. juunil, toimub Suure-Jaanis  juba 20.muusikafestival. Festivali esimesed viisteist aastat on jäädvustatud raamatusse "Helisevad hetked. Suure-Jaani muusikafestivali 15 aastat", mis ilmus 2012. aastal ja mille kirjastas Rahvusvaheline Artur Kapp´i Ühing.

 


Viljandi Kutseõppekeskus ootab karjääri- ja infomessile

25. mail 2017 toimub Viljandi Kutseõppekeskuses karjääri- ja infomess.
 

Kellaaeg 10.00-14.00!

Karjääri- ja infomessi eesmärk on kokku viia meie kooli lõpetavad kvalifitseeritud töötajad ettevõtetega, kus neil oleks võimalus peale kooli lõppu tööle saada, meelde tuletada ning läbi proovida tööle suundumise toimingud: CV kirjutamine, töövestlus, töötaja õigused, ettevõtetega suhtlemine.

Meil on lõpetajaid seitsmes suuremas valdkonnas, milleks on:
kokandus;
auto ja metall;
elekter;
ehitus ja ehitusviimistlus;
infotehnoloogia;
keskkonnatehnika;
puidutöö.

Messil on ettevõttel võimalus tutvustada ennast tulevastele tööle suundujatele, luua sidemeid koostööks ning leida endale kvalifitseeritud töötajad.

Osalema ootame ettevõtjaid enda ettevõtet tutvustava ettekande ja/või mõne aktiivse töötoaga, mis annaks meie noortele ülevaate Teie tegevustest, sellest, mida Teil on meie lõpetajatele pakkuda ning mida neilt endilt ootate. Palun andke teada, kas soovite esineda ettekandega või korraldada töötuba ja kui kaua aega vajate oma tegevuste läbiviimiseks. Vastavalt sellele saame korraldada majasiseselt infopäeva logistika, et kõik huvilised jõuaksid neid huvitava infoni. Töötubade puhul oleks vaja teada ka töötoas osaleva grupi suurust.

NB! Kõigi hiljemalt 22.05 registreerunud osalejate tunnustamiseks korraldab VIKK ettevõtjatele osalemise tänulõuna algusega kell 14!

Ettevõtete registreerumine: https://goo.gl/forms/L8x0L799Febm27LQ2

Lisainfo vikk.ee ja kontaktisik Marii-Heleen Hämäläinen
e-post: huvijuht@vikk.ee
telefon: 435 1025

 

 


Avaneb riikliku tagastamatu toetuse taotlusvoor lasterikastele peredele

Taotlusvoor avatakse 29. mail 2017, taotluste esitamise tähtaeg on 30. juuni 2017.

Riiklik tagastamatu toetus eluasemetingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast  (kaasa arvatud) last ning kelle 2016. aasta keskmine maksustatav tulu ühe leibkonnaliikme kohta on kuni 355 eurot.
Toetusskeemi sihtgrupiks on madala sissetulekuga leibkonnad, kellel puudub kas leibkonna vajadustele vastav eluase või olemasolev eluase ei vasta elementaarsetele elamistingimustele (sealjuures puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem või pesemisvõimalus, katus ei ole vettpidav või küttekolded ei taga eluaseme optimaalset siseõhu temperatuuri).

Ühe projekti maksimaalseks toetussummaks on 8 000 eurot. Taotleja, kellele on varasemalt kodutoetust eraldatud mitte rohkem kui ühe korra, võib toetust taotleda kuni 5 000 eurot. Pered, kellele on varasemalt kodutoetust eraldatud rohkem kui ühel korral, sellel aastal kodutoetust uuesti taotleda ei saa. Alates käesolevast aastast ei ole võimalik toetust taotleda eluasemelaenu põhiosa tagasimaksmiseks.

Korduva toetuse taotlemise hetkeks peab eelmine toetus olema kasutatud sihtotstarbeliselt, projekt tähtaegselt lõpetatud ja KredExile esitatud toetuse kasutamise lõpparuanne.

„Kodutoetus lasterikastele peredele" taotlemise täpsemad tingimused on saadaval KredExi kodulehel.

Toetuskõlblikud tegevused:

  • eluaseme püstitamine, ümberehitamine või laiendamine, samuti eluaseme tehnosüsteemide või –võrkude rajamine, muutmine või asendamine ehitusseadustiku tähenduses
  • eluaseme renoveerimine
  • projekti elluviimiseks vajaliku ehitusprojekti koostamisega, omanikujärelevalvega ja ehitusloa taotlemise esitamisega seotud kulude katmine
  • eluaseme soetamine leibkonnale

Nõuded taotlejale:

·        Taotleja on seaduslik(ud) vanem(ad), lapsendaja(d), kasuvanem(ad), eestkostja(d) või võõrasvanem(ad), kelle leibkonda kuuluvad vähemalt kolm kuni 19-aastast (kaasa arvatud) last. Leibkond peab moodustamise ühise majapidamise ja elama või eluaseme soetamise korral asuma elama toetuse objektiks olevale elamispinnale. Juhul, kui käesolevas punktis nimetatud taotlemiseks õigustatud isikud elavad koos, on nad kohustatud esitama toetuse taotluse ühiselt. Vähemalt ühe vanema elamisõiguse või elamisloa kehtivusaeg peab ületama käesolevates toetuse andmise tingimustes sätestatud ja toetuse rahuldamise otsuses märgitud kohustuste täitmise tähtaega.

·        Taotleja on koos laste ja leibkonnaliikmetega registreeritud rahvastikuregistris toetuse aluseks olevasse eluruumi. 

·        Eluaseme soetamise (juhul, kui taotlejal puudub isiklikus omandis olev elamispind), ehitise püstitamise või elamiskõlbmatu elamispinna rekonstrueerimise korral on taotleja koos lastega registreeritud rahvastikuregistris samale aadressile (elukohta, kus reaalselt elatakse). 

  • Taotleja või tema kuni 15-aastane laps on toetuse aluseks oleva eluruumi omanik (ehitusega seonduva sihtotstarbe korral), kaasomanik või saab selle omanikuks või kaasomanikuks (soetamise korral) enne toetuse väljamaksmist. Omandatav kaasomandiosa peab olema mõistlikus suuruses, arvestades toetuse eesmärki. Kaasomandi puhul toetatakse eluasemetingimuste parandamisele suunatud projektide kulusid vaid proportsionaalselt toetuse saajale või tema kuni 15-aastasele lapsele kuuluva eluaseme kaasomandiosale. 
  • Taotleja ja/või tema kuni 15-aastase lapse omandis ei ole rohkem kui üks eluruumina kvalifitseeruv kinnisomand v.a kõrvuti või üksteise peal paiknevad korteriomandid või majaosad, mis on omavahel ühendatud või juhul, kui toetust taotletakse nimetatud elamispindade ühendamiseks. Juhul, kui taotleja omandis on kinnisasi, mis on omandatud pärandvara ühisuse teel, ei võeta seda käesoleva punkti alusel omandite arvu määramisel arvesse.
  • Taotleja leibkonna viimase aasta keskmine maksustatav tulu leibkonna ühe liikme kohta ei ole suurem kui 355 eurot kuus va eelnevalt eraldatud toetus. Arvesse läheb Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendil kajastatud tulu (mitte tuludeklaratsiooni andmetel!). 
  • Ehitusega seonduvateks tegevusteks saab toetust taotleda vaid juhul, kui toetuse taotleja või tema kuni 15-aastane laps on toetuse aluseks oleva eluaseme omanik. Kaasomandi puhul saab toetust taotleda vaid proportsionaalselt taotlejale või tema kuni 15-aastasele lapsele kuuluva eluaseme kaasomandiosale, sealjuures peab kaasomandisse kuuluva eluaseme puhul notariaalne kasutuskord kaasomandi kasutamiseks. 
  • Taotlemise õiguse tekkimiseks ei tohi eluaseme omanikust taotlejal olla avalike andmebaaside andmetel võlgnevusi suuremas summas kui 1 500 eurot. Samuti ei saa eluaseme omanikust taotlejaks olla isik, kelle suhtes on jõustunud kohtuotsus füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamiseks ja/või pankroti väljakuulutamiseks või kelle vastu on algatatud täitemenetlus võlgade katteks, samuti isik, kelle ehitusseadustiku mõistes ehitatavale või punktis 2.2.4 sätestatud renoveeritavale eluasemele on kinnistusraamatus või ehitisregistris seatud piiranguid, s.h areste, võõrandamise keelumärget jne. Eelnimetatud piiranguid ei kohaldata juhul, kui eluase on taotleja kuni 15-aastase lapse omandis või soetatakse taotleja kuni 15-aastase lapse omandisse või toetuse saamine tagab arestide, võõrandamise keelumärgete või muude piirangute kustutamise.
  • Taotlejaks ei saa olla isik, kelle suhtes on algatatud või läbi viidud käesoleva meetme raames eraldatud toetuse tagasinõude menetlus.

Nõutavad dokumendid:

  • taotlus (vorm on kättesaadav alates 29.05.2017)
  • taotleja kõigi täisealiste leibkonna liikmete taotluse esitamise eelneva kalendriaasta maksuandmete tõend Maksu- ja Tolliameti ettenähtud vormil (www.emta.ee, sealt e-maksuamet- „Nõuded ja kohustused"-„Tõendid"-„Alusta tõendi koostamist"-„Maksuandmete tõend"- valida tõendi algusperiood-„Koosta tõend"-„Lisa digitempel"-„Saada e-kirjaga")
  • täiendavate leibkonna liikmete puhul tõend, mis kinnitab täiendava leibkonna liikme vastavust juhendi punktis 1.2.5 toodud nõuetele
  • raske või sügava puudega lapse puhul koopia arstliku ekspertiisi otsusest
  • koopia lapsendaja, kasuvanema, eestkostja määramise otsusest

Vastavalt sihtotstarbele esitatakse lisaks järgmised dokumendid:

Ehitise püstitamine, ümberehitamine või laiendamine, renoveerimine, tehnosüsteemide või - võrkude rajamine, muutmine, asendamine:

  • ehitustööde eelarve
  • hinnapakkumised vähemalt kahelt tööde teostajalt, kui tööde teostamiseks kasutatakse teiste isikute teenuseid
  • hinnapakkumine vähemalt ühelt ehitusmaterjalide müüjalt, kui tööd tehakse ise
  • fotod ehitustööde eelarves näidatud tegevuste/eluasemel olevate puuduste kohta ja mille jaoks taotleja soovib toetust kasutada. NB! Üle 10 MB e-kirju palun saata mitme eraldi kirjana arvestusega, et üks kiri oleks alla 10 MB.

Eluaseme soetamine:

  • soovitava eluaseme kirjeldus, kuhu märgitakse kinnisasja tüüp, asukoht, suurus, seisukord, sissekolimisvalmidus, remondivajadus ja selle hinnanguline maksumus. Tegemist on esialgse sooviavaldusega, mis annab KredExile aimu selle kohta, mida soovitakse osta (korter, maja jne).

Taotlejate isikut tõendavate dokumentide koopiaid, laste sünnitunnistusi, abielutunnistusi või abielutõendeid ei pea esitama v.a. juhul kui dokumentidele puudub ligipääs rahvastikuregistris ja seda küsib KredEx ise taotleja käest.

Taotlus koos lisadokumentidega tuleb esitada KredExile läbi KredExi e-teenuste keskkonna või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil toetused@kredex.ee või paberkandjal Eesti Posti kaudu tähitud kirjana aadressil „Kodutoetus", SA KredEx, Hobujaama 4, Tallinn, 10151. Taotlus koos lisadokumentidega esitatakse kompleksselt, kõik koos.


Toetuse täpsed tingimused on sätestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri poolt kinnitatud „Kodutoetus lasterikastele peredele" meetme toetuse andmise tingimustega. Nii meetme tingimused kui taotlusvorm on kättesaadavad KredExi kodulehel. Samuti on kodulehel ära toodud korduma kippuvate küsimuste rubriik.

Pärast taotlusvooru lõppemist ja laekunud taotluste menetlemist, küsib KredEx tingimustele vastavate taotlust kohta, mis on esitatud üksikvanema poolt, taotleja elukohajärgselt kohalikult omavalitsuse üksuselt hinnangu leibkonna liikmelisuse kohta.

Lisaküsimuste korral palume ühendust võtta järgmistel telefoninumbritel:  667 4109, 667 4110, 667 4120.

 

Kersti Saar
toetuste haldur

KredEx

Hobujaama 4, 10151 Tallinn
tel:     +372 667 4109
www.kredex.ee


RMK kutsub huvilisi Soomaa rahvusparki Ördi rappa

RMK kutsub huvilisi laupäeval, 20. mail toimuvale soode päevale Soomaa rahvusparki Ördi rappa.

RMK haldab suurt osa Eestimaa soodest. Ka paljud kaitsealused sood on Eestis kuivendatud ja olnud kasutuses turbatootmis- või metsakasvatusaladena. RMK ülesanne on enda hallatavatel maadel kuivendamisega rikutud sooelupaikade veerežiimi taastamine ja eelduste loomine soostumisprotsessi jätkumiseks. Soode päeval uurimegi, kas taastatud aladel leidub juba märke soole omase elustiku taastumisest, arutleme, miks soid on vaja taastada ning kuidas ja kus RMK seda teeb. Pane end kirja ja tule matkama http://rmk.ee/mis-on-puude-taga/sundmused/soode-paev

Soode päev on järjekordne sündmus  vastuste- ja osaluspäevade sarjast "Mis on puude taga?", mille raames tutvustame, selgitame ja arutleme üheskoos selle üle, millega RMK-s igapäevaselt tegeletakse.

Järgnevad sündmused vastuste- ja osaluspäevade sarjas on:

27. mai  - pärandkultuuri päev: http://rmk.ee/mis-on-puude-taga/sundmused/parandkultuuri-paev

10. juuni  - puude kokkulugemise päev https://rmk.ee/mis-on-puude-taga/sundmused/puude-kokkulugemise-paev

 

Lisainfo:
Kaidi Jõesalu
RMK loodusteabe teemajuht
5304 3504
kaidi.joesalu@rmk.ee

www.rmk.ee

 

 


Külalised Jokioisest

16.-18. mail on Suure-Jaani vallas Olustveres Jokioise rahvaülikooli 34 inimest. Tutvutakse Olustvere kodade tegemistega, käiakse Olustvere Maanaiste Seltsi majas, Võhmas, Viljandis jm. 

Sõprusomavalitsuse Jokioise rahvas käis ka Suure-Jaani vallamajas, kus vallavanem Tõnu Aavasalu tutvustas Suure-Jaani valla tegemisi. Pooled grupi liikmed olid Suure-Jaani vallas esimest korda.

 


Hajnowkas külas

Suure-Jaani valla delegatsioon käis Poolas sõpruslinnas Hajnowkas.

Tutvuti Hajnowka linna raamatukogu igapäevatöö ja kirjastustegevusega ning külastati kahte Hajnowka kirikumuusika festivali kontserti. Samuti külastati Hajnowka lähikonna turismi- ja väikeettevõtjaid ning tutvuti nende tegemistega.

Suure-Jaani vald ja Hajnowka linn teevad koostööd aastast 2005. Vahetatud on nii ametlikke delegatsiooni kui kultuurkollektiive ja sportlasi.  Koostööd on teinud lasteaiad ja kirjutatud on ühisprojekt, mille tulemusel tiheneb koostöö kahe omavalitsuse koolide vahel.


SA Viljandimaa Arenduskeskus kutsub ettevõtjaid tunnustama

 

Viljandimaa ettevõtjate tunnustamise eesmärgiks on maakonna ettevõtjate tegevuse väärtustamine. Auhinna väljaandmise on ellu kutsunud Viljandi Maavalitsus ja Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja väljaandmist korraldab SA Viljandimaa Arenduskeskus. Auhindu jagatakse viies kategoorias:

Viljandimaa maaelu edendaja 2017,  

Viljandimaa edukas alustanud ettevõtja 2017,  

Viljandimaa parim väikeettevõte 2017, 

Viljandimaa parim suurettevõte 2017, 

Viljandimaa loomevaldkonna ettevõtja 2017.

Ettevõtjate tunnustamise statuudiga saab tutvuda ning viited kandidaatide esitamiseks ja täpsemad juhised on üleval Viljandimaa arenduskeskuse kodulehel. Auhindadele esitamine toimub kuni 15. juulini 2017 ja auhinnad antakse pidulikult üle Viljandimaa ettevõtlusnädal 5. oktoobril 2017.

 

 


Allar Arula pälvis laureaaditiitli

Pühapäeval, 7. mail toimus Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis Eesti Meestelaulu Seltsi X üle-eestiline poiste-solistide võistulaulmise lõppkontsert, kuhu sel korral pääses piirkondlikest voorudest 32 noort lauljat seitsmes erinevas vanuserühmas.
Lauljaid hindas professionaalne žürii koosseisus – Tanja Mihhailova-Saar, Kelli Uustani, Rauno Elp, Aivar Leštšinski ja Ivo Linna, kes kuulutasid välja kümnenda juubeli võistulaulmise laureaadid.
Kuni 5 aastaste vanuserühmas võitis laureaditiitli Suure-Jaani valla poiss Allar Arula – juhendaja Kärt Kaljaspolik. Allar laulis Airi Liiva laulu „ Mina ei tea" .

Oma võidulaulu esitab Allar ka 14. mail kell 12.00 Estonia kontserdisaalis toimuval Emadepäeva kontserdil, millest teeb otseülekande ETV.

 


Nooruse Laulu parimad selgunud

Suure-Jaani valla õpilaste lauluvõistlusest "Nooruse Laul" võttis seekord osa 30 noort lauljat, kes võistlesid neljas vanusekategoorias. Žürii tunnistas parimateks:

7-9-aastased
1. Triinu Johanna Sepp
2. Kiiri Katrin Vingisaar
3. Brita Olev

10-12-aastased
1. Mattias Randaru
2. Taavi Reimann
3. Kirke Katrin Vingisaar

13-15-aastased
1. Leelo Kukk
2. Merilin Tkatšenko
3. Gerda AInsalu

16-aastased ja vanemad
1. Anna Krete Kangur
2. Andreas Päeva
3. Kerli Pelt

Parima taustalaulja eripreemia sai Merli Mäevälja ning publik valis oma lemmikuteks Krisette Sova ja Andreas Päeva.

Nooruse Laulu Grand Prix´i pälvis 10-12-aastaste lauljate hulgas võistelnud Karl-Vahur Vingisaar, kelle õpetaja on Maarika Reimand.

.
 


"Ise tehtud, hästi tehtud".

Suure-Jaani Koolis oli algklasside uurimuste päev "Ise tehtud, hästi tehtud". Kaasõpilaste ette astusid Suure-Jaani õppekoha klasside põnevaimate tööde autorid, samuti parimad teistest õppekohtadest: Vastemõisast ja Tääksist.

Igast klassist ja õppekohast valiti omakorda kõige enim meeldinud esineja: Suure-Jaani õppekoha 4. klassist Andre Liik ("Suure-Jaani kiriku mudel"), 1.a klassist Brita Olev ("Vanaema tehtud tutimüts"), 1.b klassist Nora Kraner ("Mänguhobune"), 2.a klassist Kevin Kangro ("Pesakast"), 2.b klassist Artur Masing ("Tugitool"), 3.b klassist Ingmar Kikre ("Vanaisa valmistatud esemed"), 3.a klassist Taavi Pihlak ("Sild"), Vastemõisa õppekohast Evelyn Timofejev ("Nukuriiete kapp") ja Janar Ait ("Taluõue makett").


Juba täna saad kaasa aidata tervisekeskuse valmimisele

Tule talgutele!


• Suure-Jaani tervisekeskuse maa-ala heakorratalgud 5. mail 2017 kell 13
Talgulised on oodatud mootorsae või võsalõikajaga. Vaja läheb ka okste kokkukandjaid. Kogunemine Pärnu tn 4 ehitusplatsil.

Igal talgulisel on võimalus anda oma panus ja aidata talgutööga kaasa Tervisekeskuse valmimisele!

• Kondase pargi puhkeala heakorratalgud  5. mail 2017 kell 13

Talgulised on oodatud mururehadega. Riisume lehti pargist ja mänguväljakutelt. Kogunemine Kondase pargis.

Tule talgutele, sest koos toimetada on alati mõnusam kui üksi, eriti talgupäeval!

Kõik Teeme Ära talgupäeval osalevad inimesed, kes on registreerinud end talguveebis http://www.teemeara.ee/et, saavad endale ametlikult talguhundi passi – talgupäeval kaasalöömist tähistava tunnuskirja, mis avab ühtlasi juurdepääsu talgupäeva partnerite eripakkumistele, vaata http://www.teemeara.ee/talgulisele/pass.

Kõigile talgulistele talgusupp ja muu meelehea


Tiiu Umal
keskkonnanõunik, telefon 5342 0340


Nooruse Laul 2017 ootab kaasa elama

6. mail algusega kell 12 toimub Vastemõisa rahvamajas Suure-Jaani valla õpilaste lauluvõistlus Nooruse Laul.Traditsiooniliselt igal aastal toimunud mõõduvõtmisesse tuli eelmisel kevadel paus, sest Vastemõisa rahvamajas käis Kildu õppekoha Vastemõisa ümberkolimiseks ehitustöö.

Sel aastal osaleb kokku 34 noort lauljat:  7-9-aastaseid 9, 10-12-aastased 12, 13-15-aastased 5 ning 16-aastased ja vanemad 8.

Reglemendile vastavalt esitab iga võistleja ühe eestikeelse laulu - saateks naturaalpillid. Igas vanuseastmes antakse välja 1.-3. koht, samuti valib žürii välja kogu võistluse parima laulja.

 


Rahulolu-uuringu kokkuvõtted

Suure-Jaani valla koolides ja lasteaedades toimunud õpilaste, õpetajate ja lastevanemate rahuolu uuringu kokkuvõttega on nüüd võimalik tutvuda ka valla kodulehel:

Õpilast, lapsevanemate ja õpetajate tagasiside uuringu kokkuvõte  - koolid

Lapsevanemate ja õpetajate tagasiside uuringu kokkuvõte - lasteaiad

 


Tervisekeskuse- ja külastuskeskuse ehituseks laekus viis pakkumist.

24. aprill kell 15.00 oli see tähtaeg, kui ehitajad pidid esitama oma hinnapakkumised rajatava keskuse ehitamiseks.

Tänaseks on hange avatud ja selgunud on pakkumiste hinnad. Kõige soodsama pakkumise esitas AS Eviko: ehituse maksumuseks 4,2 miljonit eurot, lisandub veel õueala ja külastuskeskuse sisetööd. Keskuse ehitushinnad on kallinenud võrreldes sügisese prognoosiga  22%.

27. aprilli volikogu istungil tutvustab vallavanem  Tõnu Aavasalu hanke tulemusi ning räägib  võimalikust rahastamise kavast.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, võivad ehitustööd alata juba  juunis ja hoone peaks valmima septembris  2018.

 


Tule talgutele!

Teeme Ära talgupäev 6. mail 2017

2008. aastal üle-eestiliste prügikoristusena alguse saanud ,,Teeme ära" talgute korraldamine on Eestimaal aina hoogu kogunud ning jõudnud ka rohkem kui sajasse riiki üle ilma.

Meie valla tublide talgujuhtide eestvedamisel toimuvad küla-, heakorra- ja prügikoristustalgud Suure-Jaanis, Sürgaveres, Vastemõisas, Kõidamal,  Jäleveres, Tääksis, Kildul, Lubjassaares, Võivakul, Kuhjaveres, Reegoldis, Üldes, Kootsil, Pärakülas, kokku enam kui 20 kohas. Talgud toimuvad erinevatel kuupäevadel, seepärast uuri lisaks Teeme ära veebilehelt http://www.teemeara.ee/et.

Talgutele kirjapanekuks vali TALGUTE LEHELT  omale sobivaim talgu ning vajuta nuppu "Registreeri nendele talgutele!"

Kõik Teeme Ära talgupäeval osalevad inimesed, kes on registreerinud end talguveebis, saavad endale ametlikult talguhundi passi – talgupäeval kaasalöömist tähistava tunnuskirja, mis avab ühtlasi juurdepääsu talgupäeva partnerite eripakkumistele, vaata http://www.teemeara.ee/talgulisele/pass.

Tule talgutele, sest koos toimetada on alati mõnusam kui üksi, eriti talgupäeval!

Tiiu Umal
keskkonnanõunik


Alates 1. juulist 2017 rakenduvad uued jäätmeveo teenushinnad

Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus MTÜ korraldas vastavalt jäätmeseadusele Kolga-Jaani, Kõo, Suure-Jaani, Tarvastu valdade ja Võhma linna esindajana korraldatud jäätmeveo riigihanke, mille tulemusena on AS-le Eesti Keskkonnateenused omistatud jäätmeveo ainuõigus segaolmejäätmete kogumiseks ja vedamiseks vahemikus 01.04.2016–30.04.2019.

Vastavalt hankelepingule ja omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadele on jäätmevedajal õigus esitada põhjendatud taotlus teenustasude muutmiseks. Võrreldes pakkumuse esitamise ajaga on esinenud objektiivsed asjaolud, mille tagajärjel jäätmeveo teenustasud ei ole täna enam piisavad katmaks seadusega nõutud jäätmete kogumise, vedamise, taaskasutamise ja kõrvaldamisega seotud kulusid. Nimetatud põhjusel AS Eesti Keskkonnateenused esitas Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus MTÜ-le 31.01.2017 teenustasude muutmise taotluse, mis kinnitati 13.04.2017 otsusega nr 2/17-1.

Uued jäätmeveo teenushinnad jäätmeveo piirkonnas nr 5 rakenduvad alates 01.07.2017.

Konteineri maht   (m3)

Regulaarne tühjendus (hind ilma käibemaksuta)

Regulaarne tühjendus (hind koos  käibemaksuga 20%)

Jäätmekott kuni 0,10

1,37

1,64

kuni 0,08

1,09

1,31

kuni 0,14

1,92

2,30

kuni 0,24

2,51

3,01

kuni 0,37

3,28

3,94

kuni 0,66

4,25

5,10

kuni 0,80

5,15

6,18

Kuni 1,10

6,20

7,44

kuni 1,50

8,45

10,14

kuni 2,50

12,08

14,50

kuni 4,50

21,74

26,09

 

Jäätmemahutite rendi- ja lisateenuste hinnad ei muutu.

Täiendava informatsiooni saamiseks palume võtta ühendust klienditeenindusega e-posti teel viljandi@keskkonnateenused.ee   või telefonil 435 5025.

AS Eesti Keskkonnateenused

 


Aita valida 100 tublit Suure-Jaani valla inimest

Peagi tähistab Eesti Vabariik 100. sünnipäeva.
Selleks, et meie riigi ajaloo suursugune tähtpäev saaks kodukohas vääriliselt tähistatud, algatab Suure-Jaani kool koduvallas ürituse "Kodukoha 100 portreed". Meie ümber töötab igapäevaselt sadu tublisid inimesi, kes annavad panuse Suure-Jaani ja Eesti arengusse. Nendeks on kultuuritegelased, külasädemed, ettevõtjad, poliitikud, haridustegelased, silmapaistvad vilistlased ja õpilased, teadlased, sportlased, legendaarsed suurejaanilased.
Suure-Jaani kooli õpilased õpetaja Reeda Sadama eestvedamisel maalivad 100 portreed Suure-Jaani valla inimestest, kes on panustanud kodukoha arengusse või teevad seda praegugi. Palun aita ka Sina välja selgitada need 100 inimest, kellest portreed maalitakse!

Hääleta siin:  http://sjk.edu.ee/sadanime/andmed1.php

Tähelepanu: korraldajad võtavad õiguse korrigeerida hääletusnimekirja, käsitledes samalt IP-aadressilt ühele kandidaadile korduvalt antud hääli ühe häälena!

 


Laululind 2017 on Allar Arula

Suure-Jaanis Kondase majas toimus traditsiooniline valla eelkooliealiste laste kontsert "Laululind". Publik valis seekord oma lemmikuks Allar Arula.


Ühine koolitus nelja valla/linnavalitsuse inimestele

Tulevase Põhja-Sakala valla järgmisest aastast koos töötavate praeguste kolme vallavalitsuse - Suure-Jaani, Kõo ja Kõpu -  ja ühe linnavalitsuse - Võhma - ametnikele ja töötajatele toimus ühine koolitus. Räägiti ametiasutuste ümberkorraldamisest, tulevase valla struktuurist ja tööülesannetest ning ühinemisega seotud tegemiste ajagraafikust.  Koolitust jätkas pisut ebatraditsioonilisemal viisil muusika- ja psühhoterapeut Eiko Kuusik - õpiti koos tegutsema uudsetes ja ootamatustes situatsioonides.

Suure-Jaani raamatukogul on uus direktor

17. aprillist 2017 töötab Suure-Jaani raamatukogu direktorina Viivika Lepp.
Viivika oli alates 2012. aastast tööl Võhma gümnaasiumis ja aastatel 2006-2012 Ollepa raamatukogus.  Tal on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse ja infokeskkondade rakenduskõrgharidus. Aastal 2011 pälvist ta tiitli "Aasta sädeinimene" Järvamaal.

Suure-Jaani tervise- ja külastuskeskuse hanke tähtaega pikendati

Suure-Jaani Vallavalitsuse hankekomisjon tuli vastu ehitajate soovile ja pikendas hanke pakkumiste esitamise tähtaaega: pakkumised tuleb esitada hiljemalt 19. aprillil kell 10.00.
Hanke dokumendid on välja võtnud 15 ehitusfirmat, kes väga aktiivselt tegelevad pakkumise koostamisega.
Ehitushange on jagatud kolme ossa: I osa -  tervisekeskus koos ujulaga, II osa - külastuskeskus, III osa  - õueala. II osa tegevus on võimalik siis, kui saadakse täiendavat lisaraha, mida taotletakse Piirkonna konkurentsimeetmest (PKT). 

 

 

 


Naised kaitsesid mullust esikohta

Lõppes Suure-Jaani üle-valla mälumängu hooaeg. Oma mullust esikohta kaitses võistkond "Loits ja sõbrad". Imbi Johanson, Pille Udam, Jaanika  Reier ja  Reet Reier kogusid kolme mänguga kokku 130 punkti.
Teiseks jäi võistkond "Maru"  (Mare Luht, Aino Viinapuu, Rein Aidak, Urmas Murumäg) ja kolmandaks "Jaamakad" (Arnold Pastak, Madis Randaru, Tõnu Kukk, Anu Kivi). Teist ja kolmandat kohta lahutas vaid üks punkt: vastavalt 127 ja 126 punkti.
Järgnesid võistkonnad "Kirm" (122 punkti - Aadu Kase, Hillar Pesti, Andres Ibrus, Olavi Udam), "Lõuna" (116 punkti - Tõnu Siimsoo, Rihet Aver, Uno Viigand, Tiit Siida), "PMS" (111 punkti - Riina Mankin, Tiina Põrk, Margus Mankin, Ain Saviauk) , "Ilmatar" (104 punkti - Helle Jürisson, Uno Jürisson, Eda Pulla, Jaan Pulla), "Õhtused mõtlejad" (102 punkti - Mare Lemming, Margus Lemming, Urve Mukk, Jüri Sulg) ja "LPP" (101 punkti - Merike Orav, Saima Männik, Ülle Unt).

Kolmanda mängu parimad olid võistkonnad "Maru" (44 punkti), "Kirm" (43 punkti) ja "Loits ja sõbrad" (42 punkti).

Küsimused koostas ja mängu juhtis Suure-Jaani Kooli direktor Epp Välba.

 


Ettevõtjatelt oodatakse ettepanekuid

Hea ettevõtja!

SA Viljandimaa Arenduskeskuse poole pöördus Riigihalduse minister Mihhail Korb, et koguda ettevõtjate ettepanekuid ettevõtluse arengutakistusi puudutavates küsimustes.

Valdkondlikes arengukavades, sealhulgas Eesti regionaalarengu strateegias 2014-2020, seatud eesmärkidest ja tegevussuundadest lähtuvalt on riik järjepidevalt toetanud ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamist kõigis Eesti piirkondades. Samas on riigi ülesandeks otsida täiendavaid võimalusi ettevõtjate tegevuse soodustamiseks ning omada ülevaadet ettevõtluse arengut piiravatest takistustest. 

Ootame tagasisidet ja ettepanekuid tegevusteks, mis aitaks Teie ettevõtetel oma tegevust arendada – luua uusi töökohti, suurendada lisandväärtust, alustada/laiendada eksporti, kasvatada müügimahtu. Teie tagasiside on oluline selleks, et saaksime koostöös teiste ministeeriumite ja muude partneritega leida lahendusi piirkondliku ettevõtluse arendamiseks. Palume saata vastused hiljemalt 17. aprilliks.

Link küsimustikule asub siin

Täiendav info: SA Viljandimaa Arenduskeskus, e-post: save@viljandimaa.ee, tel: +372 433 0591

 


Õpilasi oodatakse osalema lauluvõistlusel Nooruse Laul 2017

Suure-Jaani valla õpilaste lauluvõistlus
NOORUSE LAUL 2017
6. mail 2017 kell 12 Vastemõisa rahvamajas

Osaleda võivad kõik õpilased, kes elavad või õpivad Suure-Jaani vallas.

Vanuserühmad:
7–9-aastased
10–12-aastased
13–15-aastased
16-aastased ja vanemad

Arvesse läheb laulja vanus seisuga 5. mai 2017.

Esitada üks laul eesti keeles.
Saade naturaalpillidel (klaver, kitarr jm). Võib kasutada ka taustalauljaid. Laval on kokku maksimaalselt 4 esinejat.

Esinemisjärjekord on vastavalt eelregistreerimisele (kes esimesena registreerib, see viimasena laulab). Võimalusel arvestatakse erisoove.

Kohal on žürii, kes tunnustab parimaid. Välja antakse üks Grand Prix ja 1.–3. koht igas vanuseastmes.  Žürii võib välja anda eripreemiaid.

 

Lisainfo ja registreerimine valli.pang@mail.ee

 


Lõhavere linnamäel toimuva suvelavastuse piletid müügis

17. ja 18 augustil algusega kell 18 ning 19. ja 20. augustil algusega kell 17 toimuvad Lõhavere linnamäel suvelavastuse "Lembitu - kuningas ilma kuningriigita" etendused.

Piletid alates 3. aprillist müügis Piletilevis ja 7. aprillist Suure-Jaani kultuurimajas.
Piletid aprillis 17 eurot, mais 19 eurot ja alates juunist 22 eurot.

Sobiv vanus 10+ Etenduse kestus orienteeruvalt 3 tundi, ühe vaheajaga, sissepääs kella 14-st: muinasaegsed tegevused kogu perele.

 

Ajaloolis-eepline suur suvelavastus
LEMBITU - kuningas ilma kuningriigita


"Kas Sina kannad endas minu vaimu, minu vabadusihalust? Kas Sina oled valmis ära andma oma vara, oma elu nii nagu seda olid sunnitud tegema minu järeltulijad ja Sinu vanavanemad vabadussõjas. Oled sa kinni oma heaolus ja oled nõus maha salgama mind Lembitut, et olla osake maailmast oma pisikese varanduse otsas."

„Lembitu" pole lihtsalt nimi. Ta on mõte. Idee - mis sillutab teed parema homse suunas. Lembitu on nagu perearst või kooliõpetaja, kes teab – selleks, et sul homme saaks parem, tuleb täna alla neelata nii mõnigi mõru bill ja tuleb pähe õppida nii mõnigi mõttetu võrrand. Et aga homne parem saaks.

Urmas Lennuki kirjutatud "Lembitu - kuningas ilma kuningriigita" on ajaloolis-eepiline suur suvelavastus 800 aastat tagasi toimunud Madisepäeva lahingust. See ajalooline lavastus räägib eestlaste kokku kutsumisest, mida võime nimetada eestluse üheks pidepunktiks. Kas ka kaotus võib olla võit? Kuigi Madisepäeva lahing lõppes kaotusega, andis see eestlastele vaimu vastu pidada, et hoida oma rahvust.
Ükskord me võidame niikuinii, aga kas meie oskame võitu hoida? Lihtsam on ju vastu seista mineviku ohtudele kui ära tunda tänapäeva salakavalust?
#Lembituontulekul

Urmas Lennuk on eesti näitekirjanik ja dramaturg. Ta on töötanud Rakvere teatri lavastaja ja kirjandusala juhatajana, Vanemuise teatris draamajuhina ning EMA Kõrgema Lavakunstikooli dramaturgia õppejõuna. Lennuk on Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse kahekordne võitja.

Lavastaja PEEP MAASIK (TÜVKA 12. lend)
Autor URMAS LENNUK
Lavastaja assistent/lavavõitlus JAANIKA TAMMARU (Must Kast)
Helilooja KAAREL KUUSK
Kunstnik PEEP MAASIK (TÜVKA 12. lend)
Kostüümikunstnik LEA TOLBERG
Grimmikunstnik MARGIT LEPLA
Visuaal- ja videokunstnik CARMEN SELJAMAA (TÜVKA)
Valguskunstnik MARI-RIIN VILLEMSOO (TÜVKA)
Rekvisiitor EERO EHALA
Helitehnik STEN ARVI
Valgustehnik KRISTO KUUSIK (TÜVKA)
Idee autor TAMBET SOVA

Näitlejad OTT KARTAU (Von Krahl), KAROL KUNTSEL (Vanemuine), VALLO KIRS (Ugala), SILVER KALJULA (Must Kast), KARL LAUMETS (Vanemuine), JÜRGEN GANSEN (Kuressaare Linnateater), TANEL TING, RAGNE VEENSALU (Von Krahl), RAUNO KAIBIAINEN (Improteater Impeerium), ARTUR LINNUS, JAUNE KIMMEL (Rakvere Teater), KRISTJAN LÜÜS (Must Kast), GRETE JÜRGENSON (Rakvere Teater), MÄRTEN MATSU (Rakvere Teater),ELAR VAHTER (TÜ VKA), ULRIKA TOLBERG, ANDRI ARULA ja üle viiekümne võitleja. 

 

 


Viljandis alustab tööd omastehoolduse nõustamiskabinet

Viljandis Maramaa Kliinikus, Maramaa puiestee 5, alustab tööd omastehoolduse nõustamiskabinet. Kabinet on avatud alates 20. aprillist igal neljapäeval kella 13.00-16.00, hea oleks ette teatada ja täpsustada vastuvõtuaeg e-posti teel: info@omastehooldus.eu või telefonil 506 8822. Nõustamine on omastehooldajale tasuta, tegevust toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu ja MTÜ Eesti Omastehooldus.

koduleht: http://www.omastehooldus.eu/


Suure-Jaani gümnaasiumis toimub Forseliuse Seltsi aastakonverents

B.G. Forseliuse Seltsi XXVIII hariduspäevad ja üldkogu toimuvad 06.–07. aprillil 2017 Suure-Jaani Gümnaasiumis. Hariduspäevade avamisel osaleb seltsi auesimees, president Arnold Rüütel.

Hariduspäevade teemaks on "Uurimine ja loomine on põnev!".
Hariduspäevade keskseks ürituseks on põhikooli III kooliastme õpilaste loovtööde konkursi lõpukonverents, kus ettekandmisele tuleb kokku 27 konkursi žürii poolt välja valitud uurimuslikku või praktilist loovtööd. Konkursile esitati kokku 42 tööd.

Neljapäev, 06. aprill 2017
13:00-14:00             saabumine, registreerimine, lõunasöök
14:00-15:00             hariduspäevade avamine õpilaste esinemised teemal "Eluloolised uurimused"
15:15-16:15             õpilaste esinemised teemal "Ajalugu ja ühiskond"
16:30-17:15             žürii tagasiside esitatud töödele
17:30-18:30     B. G. Forseliuse Seltsi üldkogu koolide esindajatele
18:30-19:00             õhtusöök
19:00-22:00             tegevused õpilastele Suure-Jaani noortekeskuses

Reede, 07. aprill 2017
9:00-10:00               ülevaade Suure-Jaani ajaloost – Tõnu Kukk
10:15-11:30               õpilaste esinemised teemal "Multimeedia"
11:45-13:00               õpilaste esinemised teemal "Kaunid kunstid"
13:00-13:30              žürii tagasiside esitatud töödele hariduspäevade lõpetamine
13:30-                       lõunasöök ja kojusõit

 


Algas Suure-Jaani Muusikafestivali piletite müük

Alates 3. aprillist saab Piletilevi ja Piletimaailma müügipunktidest osta XX Suure-Jaani Muusikafestivali pileteid ja passe. Passe on võimalik osta ka Suure-Jaanist:  Kondase majast (Ilmatari 9) ja Suure-Jaani vallamajast (Lembitu pst 42).
Kuni 15. maini on passid müügil soodushinnaga 40 eurot (sooduspass pensionäridele ja kuni 18-aastastele 30 eurot), samuti saab osta perepassi, millega saab festivali külastada kaks täiskasvanut ja kuni kolm alla 18-aastast last  ning mis maksab 85 eurot.
15. maist kuni 16. juunini on passi hinnaks 50 eurot (sooduspass pensionäridele ja kuni 18-aastastel 40 eurot).
Inimestel, kes soovivad festivali toetada, on võimalik soetada festivali toetajapass, mille hinnaks on 150 eurot.
 

Suure-Jaani Muusikafestival on pühendatud heliloojatele Kappidele ja  toimub igal aastal jaanipäevaeelsel nädalal - 17.-23. juunil. Festival on klassikalise muusika ning eesti muusika ja muusikute keskne, pakkudes samas midagi pea igale maitsele - kunstiline juht on professor Andres Uibo. Lisaks tavapärastele kontsertidele  toimuvad kohtumised loovisikutega lõunatundides, foto- ja kunstinäitused, lauljate- ja heliloomingu konkurss jm.
Festivali pärliks on kujunenud kell 3 öösel Hüpassaare rabasaarel toimuv päikesetõusukontsert -– fantastiline elamus looduse ja muusika koosmõjust.


2017. aastal toimub festival juba 20. korda. 17. juunil on Suure-Jaanis üle-eestiline vaimulik laulupäev, mis toob kokku üle tuhande laulja ja 7 puhkpilliorkestrit. Samal päeval on Suure-Jaanis aiakohvikute päev - muusikaelamusele lisaks saab nautida kohalike perenaiste hõrgutisi.
Suure-Jaani kirikus saab sel aastal kuulata RAM-i, Tääksi vabaõhulaval annab rahvaliku kontserdi ansambel Kukerpillid, Olustvere lossis saab näha Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio etendust, ooperit "Dido ja Aeneas". Õigeusu kirikus astub kuulajate ette Moskva Püha Danilovi kloostri meeskoor, kelle repertuaaris on nii vanavene koorimuusika, rahvalaulud kui kasakate laulud. Koos ERSO-ga musitseerib viiulisolist Daniel Kogan Moskvast, päikesetõusukontserdi üheks solistiks on plokkflöödimängija Ingrid Paul Saksamaalt.
Lõunatundides räägivad oma tegemistest sel aastal Arne Hiiob, Lembit Saarsalu, Arne Mikk, Harry Liivrand ja ansambli Kukerpillid liikmed.
Festivali lõpetab jaanitule süütamine. Kokku toimub ligi 30 sündmust.


http://muusikafestival.suure-jaani.ee/


 
Lisainfo:
Anneli Kundla
Suure-Jaani Muusikafestivali peakorraldaja
anneli@suure-jaani.ee
504 1845

 


Suure-Jaani Gümnaasium ja Tääksi Spordiakadeemia võtavad vastu uusi spordisuuna õpilasi

Suure-Jaani Gümnaasium ja MTÜ Tääksi spordiakadeemia võtavad 2017/2018 õppeaastal Suure-Jaani gümnaasiumi spordisuunale vastu põhikooli lõpetanud ja sportlike huvidega õpilasi, nii noormehi kui neidusid. Spordialad:

Vabamaadlus
Jalgpall
Kergejõustik

Uute spordialadena:
Võrkpall
Squash

Pakume õppeaastal spordisuuna õpilastele:
- majutust Tääksi õpilaskodus (wifi, saun, jõusaal, 2-4 kohalised toad, TV jm)
- kaasaegseid treeningtingimusi
- treeningud kuni 6-korda nädalas
- toitlustust koolipäevadel 4 korda päevas
- transport kooli ja õpilaskodu vahel
- transport treeningutele

Avalduste vastuvõtt Suure-Jaani gümnaasiumisse  20.03-20.08.2017.

Suure-Jaani gümnaasiumi spordisuuna avatud uste päev toimub
kolmapäeval, 12.04.2017 algusega kell 10.

Võimalus osaleda spordiala treeningul välitingimustes.
Võtke kaasa spordialale kohased sisejalatsid ja välised jooksujalatsid, pesemisvõimalus peale treeningut.


Info:
Evald Sepp
Suure-Jaani gümnaasiumi direktor
telefon 5698 1614
direktor@sjg.edu.ee
 

 


Apteek suletud

Laine Apteek OÜ apteek Suure-Jaanis Tallinna tänav 10 on 23. märtsil - 5. aprillil 2017 suletud.

Lapsevanemaid oodatakse aktiivselt osalema

Sel nädalal -  27. märtsist kuni 2. aprillini - toimub Suure-Jaani vallas järjekordne haridusvaldkonna tagasiside uuring. Uuring viiakse läbi vallavalitsuse tellimusel - koolides kolmandat korda, lasteaedades teist korda. Uuringu käigus oodatakse tagasisidet kõigilt lapsevanematelt. Kui peres on nii lasteaia- kui koolilapsi, palutakse lapsevanematel vastata mõlemale küsimustikule. Kutse vastamiseks lasteaedade teemal saadetakse lapsevanematele e-postiga, koolide küsimustikule vastamiseks vajalik info on üleval Stuudiumis ja E-koolis.

Vallavanem Tõnu Aavasalu: "Head lapsevanemad, ootame teid kõiki kindlasti tagasisidet andma. Ainult lapsevanema, kooli, lasteaia ja vallavalitsuse tihedas koostöös saab sündida hea haridusteenus."

Lisaks lapsevanematele vastavad küsimustikele koolide ja lasteaedade töötajad ning 5.-9. klasside ja gümnaasiumi õpilased. Uuringu viib läbi firma Innovatiivne Arengupartner konsultant Margus Nurk - Suure-Jaani vallale esitatakse uuringu kokkuvõtvad tulemused. Need aitavad välja selgitada iga kooli ja lasteaia tugevad küljed ning arenguvõimalused. Üldiseid kokkuvõtteid tutvustatakse lapsevanematele ja need avaldatakse ka valla koduleheküljel.

Eelmised analoogilised uuringud viidi läbi 2013. (koolid) ja 2015. aastal (koolid ja lasteaiad). Uus uuring annab lisaks hetkeolukorrale võimaluse võrrelda, kuidas olukord on ajas muutunud.