Vaatamisväärsused

Heliloojate Kappide majamuuseum    

Heliloojate Kappide muuseum asutati 1971. aastal Viljandi Koduloomuuseumi filiaalina. Muuseum asub majas, mille ehitas aastail 1926-1929 Hans Kapp ja mis kujunes 1938. aastast alates teiseks koduks Villem Kapile.
1973. aastal tehti majas põhjalik remont ja paigutati hoone seinale mälestustahvel Villem Kapile.
Muuseum paikneb hoone esimesel korrusel: näituseruum, töötuba, magamistuba ja söögisaal, mis hiljem renoveeriti muusikatoaks. Valdavalt pärineb eksponeeritud mööbel Hans Kapilt, osaliselt ka Joosep Kapilt. Saalis oleval klaveril on komponeerinud enamiku oma helitöödest Villem Kapp. Muusikatoas, mis avati 1998. aastal, asub Eugen Kapile kuulunud tiibklaver.

 

Heliloojate Kappide majamuuseumis toimub Suure-Jaani Muusikafefestivali avamine.

Suure-Jaani, X 58°32'21.59', Y 25°28'18.54'

Kappide Muuseum

 

Helilooja Mart Saare majamuuseum Hüpassaares   


Hüpassaares asub helilooja Mart Saare (1882-1963) isakodu. Pärast helilooja surma on Hüpassaarde asutatud muuseum, kus saab tutvuda Eesti ühe tuntuima koorimuusiku elu ja loominguga. Suur osa Mart Saare teostest on sündinud just siin, metsade ja rabade keskel. Kõikide teiste eksponaatide kõrval on näha ka muusikule tema kaheksandaks sünnipäevaks kingitud orel.

Muuseumi lähedalt saab alguse laudrada Soomaa Rahvuspargi piiridesse Kuresoo laugaste vahele.

Karjasoo küla, X 58°31'40", Y 25°16'16"

 

Johann Köleri kodukoht-muuseum     


Esimese eesti soost maalikunstniku, professor Johann Köleri kodutalu. Muuseum kogub Köleriga seonduvat materjali, taastamisel on 19. sajandi teisest poolest pärinev taluhoonestik. Talu õues on suur külakiik, lähedal telkimis- ja karavaniplats koos matkaradu tutvustava infostendiga.

Ivaski küla, X 58°25'26.58', Y 25°19'33.55'

 

Lahmuse mõis


Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemajaesise väljaku.

Mõisakompleksis töötab Lahmuse Kool.  

 

Lehola-Lembitu linnamägi

Lembitu linnamägi asub Suure-Jaani linnast paari kilomeetri kaugusel kirdes. Linnus oli 13. sajandil orduvastases võitluses eestlaste tugevaim kindlus, siin elas Sakala vanem Lembit. Linnusest on säilinud kõrge muldkeha.
Linnamäel avati 1969. aasta Madisepäeval (21. septembril) muistse vabadusvõitluse monument "Sakalamaa kaitsjatele a. 1217-1223". Monument on valmistatud punase graniidi tahkudest. Kahele tahule on raiutud väljavõte Läti Henriku kroonikast eesti ja ladina keeles. Monumendi autorid on arhitekt Ülo Stöör ja skulptor Renaldo Veeber.

X 58°32'58.93', Y 25°30'54.65'

Ülo Stööri mälestusi monumendi püstitamisest.

 

Mälestussammas Vabadussõjas langenuile

Mälestussammas avati 24. juunil 1926. aastal. Raha saadi pidude sissetulekutest ja annetustena. Skulptuuri autoriks on kujur Amandus Adamson. Mälestussambal on kujutatud Sakala muinasvanem Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Monumendi ümber pidid olema tahvlid 75 suurejaanilase nimedega, kes langesid vabadussõja lahingutes. See töö jäi aga pooleli.
1941. aastal purustati mälestussammas esimest korda. Sammas taastati, kuid 1949. aastal tehti see uuesti maatasa. Skulptuur "Lembitu" leidis pärast mitmeid eksirännakuid tee Viljandi muuseumi. Käesoleval ajal asub originaalskulptuur Suure-Jaani Gümnaasiumis.
1990. aasta 23. juunil taasavati mälestussammas. Skulptuur on koopia - puuduva käe modelleerisid kujurid Matti Varik ja Edgar Viies.

 

Olustvere mõis ja park       

                
Olustvere mõis on üks paremini säilinud mõisakompleks Eestis. Kompleksi kuulub 29 hoonet.

Olustvere mõisa peahoone on ehitatud järgides juugendstiili. Peahoone vastas asuv valitseja maja seostub stiililt hästi peahoonega. Teistest hoonetest on tähelepanuväärivad punastest tellistest karjaõu koos meierei ja väravatega, viinavabrik ning maantee ääres asuv ait. Omapära lisab metallist varikatuse ja vändaga kaev. Kompleksi ümbritseb kõrge kivimüüriga piiratud liigirikas inglise stiilis park ja põlispuude alleed.

Mõisas on linnu-, looma-, ja kalakaavikute kollektsioon, mis sisaldab umbes 170 topist ja 500 liiki putukaid. On eksponeeritud ka puuhobuste ja antiikmööbli kollektsioon ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ajalugu kajastav väljapanek.

 

Soomaa Rahvuspark

                   
Suure-Jaani valla territooriumile jääb osa Soomaa Rahvuspargist.

Soomaa Rahvuspark moodustati 1993.aastal puutumata rabade, liigirikaste luhtade, puisniitude ja eripalgeliste metsade kaitseks. Soomaa mitmekesine loodus, omapärane rippsilla ja ühepuulootsiku kultuur ning viis aastaaega on muutnud selle paiga populaarseks. Soomaa Külastuskeskuses Kõrtsi-Tõramaal on avatud ekspositsioon ja tutvustavad arvutiprogrammid külalistele, samast saab informatsiooni õpperadade, piknikupaikade, vaatetornide, matkaonnide jms kohta. Populaarsemad neist on Ruunaraipe Luited, Kopra rada, Riisa raba rada, Mulgi heinamaa, Oksa kompleks, Läti vaatetorn, Meiekose õpperada ja laagriplats, Ingatsi rada ja vaatetorn, rippsillad, Karuskose Matkakeskus, Saarisoo Kanuukeskus.

 

Suure-Jaani Johannese kirik

Kirik on ehitatud gooti stiilis kindluskirikuna umbes 1330. aastal. Ta kuulub Kesk-Eesti kodakirikute rühma. Kirik on kolmelööviline, kusjuures kesklööv on külgmistest laiem. Pikihoonega liitub idas nelinurkne koor ja sale neljatahuline läänetorn. Tähelepanuväärsed on teravkaarsed portaalid. Lääneportaali kohal on ümaraken, põhjaportaal on astmelise profiiliga. Kapiteelidel on taimemotiivid. Sõdade ajal hävisid kiriku piilarid ja võlvid. Oletatakse, et kirik oli ümarpiilaritega kodakirik. Taaastamise ajal pandi kirikule puulaed.
Hilisbarokne oreliprospekt (Johann Andreas Stein, 1804) katab vendade Kriisade 1937. aastast pärit orelit. Altarisein pärineb umbes 1870. aastast ja on Johann Gottfried Mühlenhauseni töö. Altarimaal - "Kristus ristil".
Kirikus on kindral Hans Heinrich von Ferseni urnikujuline mälestusmärk ja seal asub varem kirikuaias seisnud 1598. aastast pärinev rõngasrist.
Kirikus toimuvad EELK Suure-Jaani Koguduse jumalateenistused.

1. juunist kuni 2. septembrini on kirik külastajatele avatud iga päev kell 12.00 - 18.00.

 

Suure-Jaani õigeusu kirik      (rahva suus ka "Vene kirik")
(Eesti Apostliku Õigeusu Koguduse Peetruse Pauluse Suure-Jaani kirik)

1840-ndail aastatel tekkis Suure-Jaani kandis usuvahetuslik liikumine. Eestlased hakkasid astuma "vene" usku. Suure-Jaani õigeusu kogudus asutati 1847. aastal ja õigeusuliste kalmistu 1911. aastal.
Suure-Jaani õigeusu kirik on 1906-1908 aastal ehitatud arhitektuuri- ja kunstimälestis, mis käesoleval ajal seisab lagunevana. Kunagisest uhkusest annavad aimu põhiliselt punasest tellisest müürid, katus ja tornid vajaksid kiiret remonti.

 

Suure-Jaani järv

Kauni kompleksi moodustab Suure-Jaani keskel paiknev paisjärv ja selle kaldale tollase koolijuhataja Paul Kondase eestvedamisel eelmise sajandi kolmekümnendate aastate lõpus rajatud liigirikas park. Järve puhastamine lõpetati 1993. aastal. Järve kaldal paiknevad ka Suure-Jaani laululava ja muusikapaviljon. Üle järve avaneb ilus vaade Suure-Jaani kirikule.
Kolm korda aastas, talvel, kevadel ja suvel, toimuvad järvel kalapüügivõistlused, mille korraldajaks on kalastusklubi "Suure-Jaani Säga".
Suure-Jaani Kultuurimaja korraldab järvel ja selle ümbruses igaaastast Järvepidu. Järvepeod on läbi aastate olnud rahvarohked üritused. Aastal 2010 toimus pidu juba viiekümnendat korda.

 

Suure-Jaani  kalmistu

Kalmistu on rikas Eesti kultuuriloost tuntud inimeste kalmude poolest. Siin puhkavad maalikunstnik professor Johann Köler, heliloojad ja Suure-Jaani muusikaelu edendajad Joosep, Hans, Artur ja Villem Kapp, helilooja Mart Saar, muusik Julius Vaks, näitleja Aleksander Mälton, põllumajanduse arendaja agronoom Ado Johanson. Samuti on siia maetud Olustvere krahvid Fersenid ja Suure-Jaani kirikuõpetajad.
Johann Köleri büsti autoriks on tuntud kujur Amandus Adamson.

Rohkem infot kalmistu kohta

 

Tähetorn Orion

Tähetorn Orion on kergesti leitav, sest paistab Olustvere –  Mudiste teele kätte. Torn  on ehitatud vene-aegsest  silotornist. Aastaid kasutuseta seisnud silotorni sai füüsikaõpetaja Oskar Noorkõiv eelmise aastatuhande lõpus. Tasapisi ehitades sai torn nelja aastaga kasutamisvalmis – külastajaid hakati vastu võtma 2003. aastal. Heategevusfondide ja vallavalitsuse toel muretseti 2006. aastal uus võimsam teleskoop.
Tornis on tinglikult kolm korrust, alumisel on võimalik läbi viia füüsikakatseid ja õppetunde. Teleskoobiga saab  selge ilma korral jälgida Kuud, planeete ja udukogusid. Platvormilt võib nautida kaunist ümbrust.
Tähetorn areneb pidevalt atraktiivsuse suunas ja pakub huvitavat teavet universumist igale eale. Eriti populaarne on Orion kooliõpilaste hulgas. Läbi  võimaluse ise efektsetes katsetes osaleda saab selgemaks, et füüsika on kõikjal meie ümber. Oma silmaga nähtu ja käega katsutu jääb paremini meelde. Kuid tähetorn pakub üllatusi ka neile, kel füüsikaõpingutest omajagu aega möödas. Pärast seda, kui jalgrattal sõtkudes on elektrit toodetud, elektri abil punkarit meenutav soeng tehtud, magnetiga naelu kehale püsti seisma pandud või pudelis tornaado tekitatud, tõdeb nii mõnigi, et saab alles nüüd aru, kui huvitav ja vahva on füüsika.
Perekond Noorkõiv on ehitanud huvitava ja teadmisi pakkuva objekti, kuhu oodatakse huvilisi  füüsikakatseid tegema ja selgetel õhtutel ilmaruumi uurima.

Külastamine etteregistreerimisel.  +372 5556 1772, info@tahetorn.eu

Jaska küla, X 58°32'16.74', Y 25°35'13.72

 

Energia ökotalu

Vihi külas kauni Navesti jõe kaldal asuv Energia talu on Eesti suurim ravimtaimede kasvataja ja töötleja. Tegutsemise 20 aasta jooksul on talu kasvanud ja arenenud nii pindala kui sisu mõttes. Piparmünti, punet, naistepuna, melissi, saialille, aedsalveid, nõmmeliivateed ja teisi taimi kasvatatakse siin ökoloogiliselt, ilma mineraalväetiste ja keemilise umbrohutõrjeta.
Energia talu on hea paik lõõgastumiseks, õppimiseks ja energia taastamiseks. Vaikus, rahu, kaunis loodus ja tervislik elulaad võimaldavad nautida ka perepuhkust.
Talu ümbrus on kaunilt kujundatud ja hooldatud, siin on kolm ravimtaimede õppe- ja terviserada: energiarada, rahustav rada ja stressirada, kus võib tutvuda ravimtaimedega, imetleda nende ilu, nautida hurmavat aroomi ja koguda rahvatarkusi nende kasutamise kohta.  Lisaks mitmekesisele teevalikule pakutakse talus ka eriilmelist rohkete ürtidega valmistatud toitu.
Energia talu on populaarne koolituste ja firmaürituste korraldamise paik. Siin on kõrge vaatetorn, jaapani teemaja ning puidust seminarimaja koos terviseprotseduuride võimalusega. On ka klaasist püramiid, kus huvilistel on võimalik end laadida.
2012. aastal avatud öko-spas on kaks sauna, mullivann, külmaveetünn, väliterrass. Väärtust lisab kaunis ümbrus suliseva Navesti jõe vahetus läheduses ja privaatsus.
Huvilistele pakutakse omaetteolekut. Lisaks kolmes majas olevale paarikümnele majutuskohale korraldatakse õppeekskursioone, vaimse kultuuripärandi ning rahvameditsiini koolitusi ja õppepäevi. Külastajatele pakutakse tervise- ja elamuspakette.
Talu lähedalt saab alguse Sakala tee, mida mööda liikus Carl Robert Jakobson ajalehe Sakala toimetusest oma kodutallu Kurgjale.

+372 510 6193, +372 518 5151, info@energiatalu.ee

Vihi küla, X 58°34'57'', Y 25°22'41''

 

Nõrga talu

Nõrga talu põhiliseks tegevusalaks on püsilillede kasvatamine ja müük. Kasvatatakse just suurematesse aedadesse ja talumajapidamistesse sobivaid traditsioonilisi püsikuid. Samas pakutakse igal aastal ka midagi põnevat tõelistele aiandusgurmaanidele. On kujundatud ühtne terviklik lahendus iluaiast kui näidisaiast ja sinna juurde kuuluvast müügialast, sidudes need kaks kujunduslikult nauditavaks  elamuseks.
Väga suur valik on päevaliiliaid, flokse, hostasid, helmikpööriseid, siilkübaraid jt traditsioonilisi taluaia püsikuid. Nõrga talu floksikollektsiooni käivad augustis imetlemas sajad inimesed nii Eestist kui kaugemalt. Koostöös Tallinna Botaanikaaiaga on mitmeid aastaid korraldatud flokside ja püsilillede näitust botaanikaaias.
Alates 2007. aastast on Nõrga talus peetud Lillepäevi. Lillepäevad toimuvad augusti algul ja põhiliseks tõmbenumbriks on just flokside kollektsioon. Lillepäevadel on pakutud huvitavat tegevust nii täiskasvanutele kui lastele.
Veel korraldatakse talus taimede kevadist rohevahetust, kus suheldakse omavahel, jagatakse aiandusalast infot ning vahetatakse muidugi vastastikku taimi.
Lillesõpradest külastajaid käib talus maist septembrini, kuid kõige rohkem kindlasti augustis, sest siis on kogu aed täies pidurüüs ning värvide ja lõhnade pillerkaar võtab lausa hingest kinni.
Nõrga talu on 2009. aastal tunnistatud Suure-Jaani valla kauneimaks tootmistaluks ja auhinnatud ka Vabariigi Presidendi Kauni Eesti kodu konkursil. „Maakodu" poolt korraldatud Eesti kauneima maakodu konkursil 2014. aastal pälvis Nõrga talu OHOO preemia.

+372 515 0248, krista.kukk.001@mail.ee

Metsküla, X 58°23'43'', Y 25°24'58''

 

Kaevandi aed

Talulillede (hostad, floksid, pojengid) kasvatamine ja müük, ekskursioonid aias.
Kaevandi Aed on Kaevandi talust välja kasvanud pereettevõte.
Suure-Jaani vald tunnistas Kaevandi talu 2010. aastal kaunimaks tootmisettevõtteks.

+372 528 4655, info@kaevandi.ee

Vastemõisa küla, X 58°26'48'', Y 25°27'20''

 

Pärna puhkeküla

Pärna Puhkeküla asub endise Taevere mõisa südames. Mõisa peamajast on alles üksnes kivivaremed. Puhkeküla rajamine sai hoo sisse 2003. aastal, kui ehitati varjualune külapäevade pidamiseks. Igal aastal toodi palkhaaval  kohale mõni hoone, mis siis kohapeal uuesti üles pandi. Nii on ajapikku valminud mitu sauna, majutusaidad ja peosaal. Praegu on hooneid 8. Kõik abihooned on vastavalt ajastutele sisustatud ja kasutatavad.
Pakutakse võimalust pidada pulmi, sünnipäevi ja kokkutulekuid koos ööbimise, taluekskursiooni, pillimängu ja saunaga.
Pärna puhkekülla on Suure-Jaanist vaid mõned kilomeetrid – paras tee jalgsi- või jalgrattamatkaks. Siin on peetud külapidusid ja see on populaarne koht koolide hulgas ning pikniku pidamiseks.
2012. aastast peetakse Pärna Puhkekülas Viljandimaa Lõõtspillipäeva.

+372 5373 9333, ain.arula@mail.ee

Taevere küla