Veemajandus

Veemajanduskavad

Eesti jaguneb kolmeks vesikonnaks: Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond, Koiva vesikond. Veemajanduskavad koostatakse iga vesikonna kohta kuueks aastaks ning seejärel ajakohastatakse.

Suure-Jaani vald kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Veemajanduskava koostatakse iga vesikonna kohta, et saada põhjalik ülevaade Eesti veekogude seisundist ning planeerida tegevusi jõgede, järvede ja rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks.

Vee seisundit ohustavad peamiselt fosfori- ja lämmastikuühendid, mis satuvad vette asulate reoveepuhastitest, metsast ja põllumaalt. Need toitained panevad meie veekogudes taimestiku kasvama ja veekvaliteet halveneb nii vee-elustiku kui ka vett kasutavate inimeste jaoks. Paljud jõed aga kannatavad paisude tõttu, sest kalad, kes sigimisperioodil liiguvad piki jõge üles ja alla, ei saa kuidagi paisudest mööda. See halvendab nii meie rannikuvee kui ka maismaal olevate jõgede-järvede kalavarusid.

Kehtiv Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (perioodiks 2015-2021)

 

Reovesi ja reoveekogumisalad

Reoveekogumisala on piirkond, kus elanikkond ja/või majanduslik tegevus on piisav asula reovee kogumiseks ja reoveepuhastisse juhtimiseks või keskkonda heitmiseks. Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga.

Kõik määratud ja kinnitatud reoveekogumisalad on esitatud kaartidel. Kaartidega on võimalik tutvuda

Keskkonnaregistri avaliku teenuse abil reoveekogumisalade otsingus. 

Suure-Jaani  valla reoveekogumisaladel (Suure-Jaani linn, Olustvere alevik , Vastemõisa, Sürgavere ja Reegoldi ja Kõidama küla) on reovee omapuhastite (septik+imbsüsteem) kasutamine keelatud.

Valla külades, kus ei ole reoveekogumisalasid on omapuhastite kasutamine lubatud ainult ehitusnõuniku  ja keskkonnanõuniku nõusolekul. Selleks tuleb vallavalitsusesse esitada kooskõlastamiseks omapuhasti projekt ja kinnistu asendiplaan, kuhu on puhasti asukoht peale märgitud.